Perehüvitiste teemal piike murdnud koalitsioonipartnerid jõudsid kokkuleppele, mille kohaselt hakatakse lasterikka pere toetust maksma kuni kolmanda lapse 19-aastaseks saamiseni (varasem piir oli 24 aastat), misjärel väheneb summa järk-järgult. Lisaks tõusevad lasterikaste perede toetuse summad rohkem kui eelnõu algses versioonis.
Isamaa teatel tõuseb lasterikka pere toetus jaanuarist 650 euroni juhul, kui peres on kolm või enam last ja 850 euroni, kui peres on vähemalt seitse last.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) rääkis “Terevisioonis”, et lasterikka pere toetusest väljumine etapivisiiliselt kolmandiku võrra algab siis, kui pere vanim laps saab 19. Järgmise kolmandiku võrra väheneb lasterikka pere toetus, kui järgmine laps saab 19-aastaseks.
“Kokkuleppe üks osa on ka tõsiasi, et lasterikka pere toetuse maksmisel me õppimist arvesse ei võta,” ütles Riisalo.
Sotsiaalministeerium täpsustas hiljem, et vastavalt kokkuleppele kaotatakse õppimise nõue ka tavaliste lastetoetuste puhul ehk kui eelnõu seaduseks saab, võimaldab see nii lasterikka pere toetust kui ka tavalisi lapsetoetusi saada ka neil peredel, kus 16–19-aastane laps mingil põhjusel, näiteks puude tõttu, õppimist ei jätka.
Eelnõus ette nähtud lapsetoetusi hakatakse välja maksma 1. jaanuarist 2023, ent lasterikka pere toetusega on Riisalo sõnul olukord keerulisem. “Inimesel tekib õigus toetusele 1. jaanuarist, aga väljamaksed soovime teha ühekorraga ja tagasiulatuvalt märtsikuust,” ütles Riisalo.
Koalitsioonipartnerite vahel saavutatud kompromissist esimesena teatanud Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul kokkulepe lasterikka pere toetuse kõige olulisemaid tahke ei muuda.
“Samaks jääb nii lasterikka pere toetuse etapiviisiline vähenemine kui ka indekseerimine alates 2024. aastast. Need võimalused loovad peredele suurema kindlustunde ning toetavad lasterikkust, mis omakorda toob kaasa suurema sündimuse ja panustab meie rahva kestlikkusesse.”
Ühtlasi tõi Seeder välja, et kevadel nelja erakonna algatatud eelnõus nägi Isamaa ette, et lasterikka pere toetust makstakse perele kuni kolmanda lapse 19-aastaseks saamiseni, misjärel väheneb toetus kolmandiku võrra. “Koalitsioonikõneluste käigus soovis Reformierakond tõsta piiri 24. eluaastani ning samas vähendada toetuse summasid,” märkis Seeder.
Seeder viitas, et uus saavutatud kokkulepe välistab olukorra, kus ühed kolmelapselised pered oleksid saanud toetust viis aastat kauem võrreldes nende kolmelapseliste peredega, kus vanim laps sai 19-aastaseks käesoleval aastal. “Uus kokkulepe tagab, et sellist erinevat kohtlemist ei teki.”
Koalitsioonipartnerite vahel kokku lepitud muudatusi arutab sotsiaalkomisjon teisipäeval ja neljapäeval arutatakse teemat ka rahvaalgatusega “Peretoetused õiglaseks”.
Esimese ja teise lapse toetus ning üksikvanema lapse toetus tõusevad uuest aastast 80 euroni kuus. Eelnõu esialgse versiooni järgi pidi lasterikka pere toetus tõusma uuest aastast kolme kuni kuue lapse puhul 600 euroni (praegu 300 eurot) kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 800 euroni kuus (praegu 400 eurot).
Käiku läheb Isamaa varasem plaan
Peretoetuste muutmine on ennekõike olnud Isamaa soov ning nemad on ka avalikult kaitsnud plaani maksta toetusi kuni lapse 24-aastaseks saamiseni.
“Ei valet ei olnud midagi, iga kokkulepe on kokkulepe, aga see 24 eluaastat, mis Reformierakonna eestvedamisel koalitsioonikokkuleppesse tekkis, tekitas täiendavaid segadusi. See on see, mis oli meil, mis on meil olnud kogu aeg meie idee, ja üsna sarnane sellele, millega me tulime ja vahepeal tõesti koalitsioonikokkuleppes olid teised kokkulepped,” ütles Isamaa peasekretär Priit Sibul.
Kuna toetust makstakse lühemat aega, siis Sibula sõnul ei kaasne sellega riigile lisakulutusi, kuigi kuni kuuelapseliste perede toetus tõuseb plaanitud 600 euro asemel 650 euroni ja seitsme ja enam lapseliste perede totus 800 euro asemel 850 euroni. Sibula sõnul on praegune lahendus lihtsam ja kõigile arusaadavam, Riisalo sõnul aga õiglasem ning inimeste õiglustaju vähem riivav.
Rahvaalgatuse “Lastetoetused võrdsemaks” esindaja nii ei mõtle. “Nüüd need käärid aetakse veel suuremaks. Kui kahelapselise pere toetus 1. jaanuarist hakkaks olema 160 eurot kuus, siis kolmelapselise pere toetus hakkaks olema 910 eurot kuus selle uue versiooni järgi. See tähendab, et pere suuruse vahe on üks laps, aga riiklike toetuste vahe on 750 eurot,” sõnas rahvaalgatuse “Lastetoetused võrdsemaks” eestvedaja Teele Jõks.
Kui lastetoetused tõusevad 1. jaanuarist, siis lasterikaste perede toetus makstakse välja tagasi ulatuvalt märtsis. Riisalo sõnul ei ole alust öelda, et paljulapselised perede saavad suurema summa enne valimisi. Nimelt on valimised 5. märtsil, toetusi aga makstakse välja kolm päeva hiljem ehk naistepäeval.
Err.ee
