Korteriühistud on mures generaatorite võimaliku kasutamise pärast korterites elektrikatkestuste korral, sest ükski seadus ei keela nende tarvitusele võttu kortermajade siseruumides. Aavo Vääna sõnul puudub aga ühistutel selleks vastav kompetents, et hakata lahendama generaatoritega seonduvaid probleeme.
“Meie korteriühistud ei suuda tagada, kui korterites kasutatakse bensiini generaatoreid, selle ohutust. Küsimus on just selles, et kui meile tuuakse generaator, siis meil ei ole õigust kontrollida, millises seisundis see on. See on võibolla otsitud kusagilt garaažinurgast üles,” rääkis KÜ Tammsaare 85 juhatuse liige Aavo Vään.
Kompetents on asja üks pool, teine pool on ohutus – generaator töötab bensiiniga. Kui igaüks hakkab enda korteris generaatorit kasutama, on õnnetused kiirelt tulema. Päästeamet ei ole generaatorite kasutamist korterites ära keelanud, tuleb ainult jälgida, et tekkivad heitgaasid juhitakse korterist akna või ukse kaudu välja. Vastutus õnnetuse korral lasub päästeameti sõnul aga generaatori omanikul endal.
“Ühistud peaksid kindlasti infot jagama, et kui soovite generaatorit kasutada oma korteris, siis peate seda tegema vastavalt juhistele, aga ikkagi omanik vastutab. Samamoodi, kui omanik hakkab remonti tegema ja mootorsaega hakkab seina saagima, siis tekivad hetigaasid ja omanik on siis lõpuks see, kes vastutab,” kommenteeris Päästeameti tuleohutuskontrolli teenuse ekspert Heikki Rajalo.
Päästeameti sõnul praegu plaani ei ole, et generaatorite kasutamist korterites üheselt ära keelata. Generaatorite müüja Aircomi esindaja ütleb, et selliseid generaatoreid, mida oleks lubatud siseruumides kasutada, üldse ei olegi. Küll aga võib generaatori siiski vabalt paigaldada korterelamu rõdule.
“Jah sellised on olemas, soovitavalt 2,5 kW inverteriga, madala müratasemega, aga sellisel juhul tuleks neid käitada ainult rõdul, vabas õhus ja sealt juba siis pikendusjuhtmega tuua vool olenevalt mille jaoks, kas külmikule või pliidile, sellised oleksid eraldi lahendused korterile. Ruumis sees aga kindlasti kasutada ei saa,” selgitas Aircomi tegevjuht Raul Lilienberg.
Pigem on kortermajadele soovitus osta ühistul majale suur ja võimas elektrigeneraator, mis tagab kogu hoone energiatarbe. Aavo Vään ootab siinkohal aga riigilt abi. “Generaatori paigaldus maksab kusagil 10 000 eurot, seda summat meil kohe võtta ei ole. Siis oleks hea kui riik oma kuludest ära maksaks,” arvas Aavo Vään.
