Statistikaameti andmetel elas mullu suhtelises vaesuses 22,8 protsenti Eesti elanikkonnast, mis on läbi aastate kõrgeim määr. Enim peavad vaesust taluma eakamad inimesed ja ühe vanemaga pered.
Suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdust riigis. Suhtelises vaesuses elas mullu ligi 301 100 inimest, mida on ligi 30 300 võrra rohkem kui 2020. aastal ning nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 763 eurot, selgitas statistikaameti rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhataja Anet Müürsoo.
Suhtelise vaesuse määr oli läbi aastate kõrgeim ja kasvas eelkõige vanemaealiste arvelt, seevastu lastega peredes see vähenes.
“Üksi elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis koges suhtelist vaesust 82,8 protsenti elanikest, mis on 4,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Mõjuriks on suuresti keskmine vanaduspensioni suurus, mis jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Veel näeme, et suhtelist vaesust kogeb pea iga kolmas üksikvanem. Nende sissetulekud pole kasvanud nii hoogsalt kui näiteks kahe vanemaga perede puhul,” ütles Müürsoo.
Kõige kõrgem oli suhtelise vaesuse määr Ida-Viru (38,3 protsenti), Hiiu (31,6 protsenti) ja Võru (31,2 protsenti) maakonnas, kõige madalam Harju (18,1 protsenti), Järva (18,9 protsenti) ja Tartu (20,9 protsenti) maakonnas. Suhteline vaesus tõusis enim Viljandimaal (7,7 protsenti), langes aga kõige rohkem Järvamaal (3,8 protsenti).
Võrreldes 2020. aastaga suurenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,2 ja vähenes absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsenti.
Absoluutne vaesus näitab, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. Absoluutses vaesuses elas 2021. aastal ligi 18 000 inimest, mida on 10 700 võrra vähem kui sellest varasemal aastal. Absoluutses vaesuses elavate inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 234 eurot.
Absoluutne vaesus oli suurim alla 65-aastaste üksi elavate inimeste (5,5 protsenti) ja üksikvanemate (4,2 protsenti) seas. Vanuse järgi oli absoluutne vaesus kõrgeim 18–24-aastaste (2,6 protsenti) hulgas.
Ilmajäetuses elavaid inimesi ehk neid, kes ei saa endale ühiskonnas levinud hüvesid lubada, oli 2022. aastal veidi enam kui eelneval aastal – ilmajäetust koges 7 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 92 100 inimest. Kõige rohkem tajuvad ilmajäetust 65-aastased ja vanemad elanikud (10,6 protsenti), kõige vähem aga 18–24-aastased (3,9 protsenti). Aastaga oli kõige rohkem suurenenud ilmajäetust kogevate 65-aastaste ja vanemate ning laste hulk.
Hinnangud põhinevad 2022. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmetel. Uuringus osales 5735 leibkonda. Uuringuga kogutakse aastasissetuleku andmeid, seetõttu küsiti 2022. aastal 2021. aasta sissetulekute kohta.
Err.ee
