Riigikogu menetles kaks eelnõu ja kuulas ära peaministri vastused kolmele arupärimisele.
Peaminister Kaja Kallas vastas kõigepealtRiigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Henn Põlluaasa, Paul Puustusmaa, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthali, Uno Kaskpeiti, Ruuben Kaalepi, Siim Pohlaku, Alar Lanemani ja Merry Aarti esitatud arupärimisele LNG tankeri kohta (nr 153).
Arupärijad soovisid teada üksikasju LNG tankeri kohta.
Kallas selgitas, et 10. oktoobril toimunud Eesti-Soome energeetikaministrite kohtumisel otsustati, et piirkonna, see tähendab nii Eesti kui ka Soome, maagaasi varustuskindlust tõstev Soome renditud veeldatud maagaasi ujuvterminal ühendatakse juba eeloleval talvel Soome Inkoo sadamas paikneva infrastruktuuri juurde, kus ujuvterminal suudab tagada nii Eesti kui Soome gaasituru vajadusi.
Kallase sõnul sõlmisid 2022. aasta aprillis Eesti ja Soome energeetikavaldkondade eest vastutavad ministeeriumid vastastikkuse mõistmise memorandumi täiendava LNG taasgaasistamise võimekuse loomisest Soome-Balti gaasiturule. Kokkuleppe sõlmimise ajal eeldasid soomlased, et Soome poolel vajaliku valmisoleku loomine veel käesoleval aastal ei ole realistlik ning ujuvterminal tuleks Soome-poolsesse sadamasse pärast 2023. aasta kütteperioodi paiknemist Eestis. 10. oktoobril toimunud Eesti-Soome energeetikaministrite kohtumisel lepiti kokku, et soomlaste poolt renditud LNG-ujuvterminal ühendatakse juba eeloleval talvel Inkoo sadamasse, kust terminal saab paremini teenindada nii Eesti kui Soome gaasiturgude vajadusi ning tagada kogu piirkonna varustuskindluse.
Arupärijad tegid etteheiteid ja viitasid asjaolule, et kui oli teada, et tanker saabuv hoopis Soome, miks toimus Pakrineemel kiirustades uue sadama rajamine.
Kallas ütles, et tegemist on energiajulgeoleku investeeringuga 2022. aastal, kui LNG-d ujuvterminali vastuvõtuvõimekuse loomiseks vajalikku infrastruktuuri rajamist alustati nii riigi – Elering aktsiaselts – kui ka erasektori – Alexela aktsiaselts ja aktsiaseltsi Infortar – ühisettevõtte koostöös. Polnud teada, et Soome kaldal paiknev infrastruktuur veel käesoleva aasta jooksul valmida jõuaks. „Eleringi ujuvterminali vastuvõtuvõimekuse väljaarendamine Eestis parandab ka Eesti energiajulgeolekut, luues igal ajahetkel võimaluse ka Eestisse LNG tarneid vastu võtta, kui olukord peaks seda nõudma,“ märkis Kallas.
Ta lisas, et juunis 2022 teavitasid Alexela ja Infortari ühisettevõtte esindajad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, et vajavad projektiga edasiliikumiseks, edasi finantseerimise tagamiseks riigipoolset kinnitust, et riik on valmis rajatava kai vajadusel ettevõtetelt kokkulepitud tingimustel soetama.
Kallas selgitas, et Eesti Varude Keskuse aktsiaseltsile eraldatud 38 miljonist eurost kaetakse vastavasisulise lepingu sõlmimisel tõendatud kulud, mis LNG-ujuvterminali kaid rajavatele ettevõtjatel kai rajamisel tekkinud on, ning kai juurde kuuluva maa soetamise kulud.
Peaminister märkis, et Alexela aktsiaselts ja Infortar aktsiaselts teavitasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käesoleva aasta juuni alguses, et loobuvad täiendava ujuvterminali rentimise plaanist ning keskenduvad Soome renditud terminali vastuvõtmiseks vajaliku taristu rajamisele. Seega ei ole MKM-ile teadaolevalt Eesti ettevõtjad sõlminud täiendavaid ujuvterminali rendilepinguid ning ainus piirkonda tulev ujuvterminal on renditud Soome poolt.
Kallas toonitas, et LNG vastuvõtuvõimekuse asumine Soomes on taganud regioonile, sealhulgas Eestile, piisava gaasi vastuvõtuvõimekuse ning on Eesti tarbimise katmiseks regioonis piisavalt gaasi sõltumata sellest, kas ujuvterminal paikneb Soome või Eesti sadamas.
Peaminister tõi välja statistika, et Balti riikide ja Soome maagaasisüsteemi süsteemihaldurid on hinnanud, et perioodil juuni 2022 – mai 2023 on Balti riikide ja Soome maagaasi tarbimine circa 41,5 teravatt-tundi, seal siis: Soome 12 teravatt-tundi, Eesti 3,5 teravatt-tundi, Läti 10 teravatt-tundi ja Leedu 16 teravatt-tundi. „See tähendab, et gaasi tarbimine on kõigis riikides vähenenud märkimisväärselt. Samal ajaperioodil suudab Klaipeda LNG-terminal tuua piirkonda 30 teravatt-tundi maagaasi, arvestades, et 8 teravatt-tundi võib potentsiaalselt liikuda Poola. Läti gaasihoidlas on juba olemas 13,4 teravatt-tundi gaasi ning uude LNG-d terminali saab tarnida potentsiaalselt, arvestades käivitamisele kuluvat aega, 15 teravatt-tundi maagaasi,“ selgitas Kallas.
Peaminister vastas veel Riigikogu liikmete arupärimistele parvlaev Estonia vraki uurimise rahastamise kohta ja Ühendkuningriigi vägede lahkumise kohta Eestist.
