Mihkel Raud on heas hoos – kirjaniku ja muusiku elus on uus armastus ja äsja ilmus ta sulest taas müügiedu tõotav raamat. „Mul on olnud ka väga raskeid ja keerulisi perioode, aga laias laastus oleks mul oma elule praegu midagi ette heita küll väga keeruline,“ sõnab Mihkel.
Mihkel Raud (53) on lõpetanud keskpäevaks Tondi Foruse spordikeskuses oma järjekordse jõusaalitreeningu, mida ta teeb eratreeneri juhendamisel lausa kuus korda nädalas. Mihkel vajab seda nagu õhku, sest lisaks armastatud Mariale ja tööle, mida ta iga oma keharakuga naudib, on raskuste rebimine justkui lisadoping – väiksemgi eneseületus trennis vallandab ju kehas õnnehormoone. Päeva teises pooles ootab Mihklit ees veel ühe podcast`i salvestamine ja tema äsja ilmunud raamatu „Ühes väikses Eesti linnas“ esitlus.
Paljud alustavad treenimist eratreeneri abiga, jätkates seejärel iseseisvalt. Sind juhendab non-stop eratreener?
Enamik teeb nii, aga mulle meeldib, kui keegi jälgib, et minu sooritused on õiged, et ma ei rapsi valesti. Mulle meeldib jälgida oma arengut ja mis kõige olulisem – minu treener Gert Koovit on samal ajal ka minu sõber, kellega saan iga päev kokku ja me räägime tund aega igasugust muud juttu ka. Nii et ta on teatud mõttes ka minu mentaalne coach, kes hoiab mind jalul, püsti.
Loe edasi SIIT
Alliaks. Kroonika
