Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustasid ministrid anda AS-le Eesti Varude Keskus (EVK) suunise võtta vastu Pakrineeme Sadam OÜ müügipakkumine ja rääkida läbi Paldiskisse rajatav veeldatud maagaasi vastuvõtukai omandamine koos selle juurde kuuluva kinnistuga. Ühtlasi otsustati loobuda osaluse omandamisest Soome LNG terminali opereerivas ettevõttes.
Oktoobri keskpaigas otsustasid Eesti ja Soome majandusministrid, et piirkonna maagaasi varustuskindlust suurendav LNG ujuvterminal sildub juba eeloleval talvel Soome, Inkoo sadamas, kus see suudab paremini tagada nii Eesti kui Soome gaasituru vajadusi. Selle otsusega realiseerus Paldiskisse kaid rajanud ettevõtte äririsk ning Pakrineeme Sadam OÜ on avaldanud soovi kai müügioptsioon realiseerida juba käesoleval aastal.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on valitsus alates tänavu kevadest käsitlenud Paldiski LNG kaid koos sellele rajatava gaasivõrgu ühendusega riigi energiajulgeoleku ning varustuskindluse tagamiseks olulise objektina, mis võimaldab tulevikus ka Eestisse tuua ja vastu võtta maagaasi, kui olukord seda nõuab. „Suvel otsustas valitsus anda kaid rajavale eraettevõttele täiendava kindluse investeeringutega jätkamiseks lubades kai ära osta, kui FSRU peaks minema kohe Soome ning eraettevõtjate esmased eeldused oluliselt muutuvad. Lepingu ettevalmistamisega on alates suvest oluliselt edasi liigutud. Tänase otsusega saavad ettevõtted võimaluse müüa soovi korral kai riigile kasvõi juba käesolevast aastast,“ sõnas Kallas.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut selgitas, et võimaliku müügitehingu kokkulepitud põhitingimused jäävad samaks. “Riik tasub kai eest ettevõtjale tänavu tehtud põhjendatud ja tõendatud kulud, mille ülempiir on 30 miljonit eurot. Lisaks ostame kai teenindamiseks vajaliku sadamakinnistu 1,5 miljoni euroga. Kokku kulub tehinguks koos käibemaksuga kuni 38 miljonit eurot ja see summa on valitsuse poolt AS-le Eesti Varude Keskus juba eraldatud,“ sõnas Sikkut.
Samuti otsustasid ministrid tänasel kabinetinõupidamisel loobuda osaluse omandamisest Soome LNG terminali opereerivas äriühingus FSRU OY. Euroopa Liidus tegutsevate LNG terminalide kasutuskord peab olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, mis kohustab terminalioperaatoreid kindlustama kolmandate osapoolte võrdse ligipääsu sõltumata terminali omanike struktuurist. Ka võimalikud ajutised erand kasutuskorras ei ole EL õiguse järgi otseselt seotud terminali omanikeringiga.
2022. aasta lisaeelarvega nähti Eesti süsteemioperaatorina tegutsevale Elering AS-le ette kuni 30 miljonit eurot selles ühisettevõttes osalemiseks. Minister Sikkuti sõnul võiks seda raha kasutada täiendava gaasimahu ostmiseks. “Arutamisel on võimalus, et koos LNG ujuvterminaliga saabuvat esimest gaasilasti pakutakse esmajoones Eesti, Soome ja Läti strateegiliste varude hoidjatele. Kui selle gaasikoguse hind on hea, tingimused sobivad ja ost suurendab Eesti turu varustuskindlust, siis on mõistlik võimalust kasutada,“ lausus minister Sikkut.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo