Seoses aina suurenevate energiakuludega räägitakse rohkem ka hoonete renoveerimisest ja küttekulude säästmisest. TalTechi liginullenergiahoonete uurimisrühma vanemlektor, Hoonete ja rajatiste magistriõppekava programmijuht ning ehitusinsener Simo Ilomets ütles SEB korraldatud seminaril, et Eesti elamufond on suhteliselt vana, renoveerimisvajadus suur ning lähi kümnendil kasvavad renoveerimismahud oluliselt.
Meie kortermajad on valdavalt ehitatud ajavahemikul 1960-1990. Nad ei vasta tänapäevastele energiatõhususe (kohati kahjuks ka muudele) nõuetele ega ka mitte elanike ootustele. „Omandisuhetest ja ajaloolistest põhjustest tulenevalt on nende regulaarne hooldus ja remont olnud ebapiisav ning renoveerimine aina edasi lükkunud – seega on meil praegu hulk hooneid, mida oleks vaja terviklikult renoveerida juba lähiajal,“ sõnab Ilomets. „Üle 2/3 Eesti elanikest elab korterites ning ligi 1/3 üksikelamutes. Renoveerimise teema puudutab mõlemat hoonetüüpi.“
Hoonete renoveerimisega on riiklikult koordineeritult ja toetatult tegeletud alates 1990-ndatest aastatest, kuid aegade jooksul on remondi fookus olnud erinev. „Korterelamute soojuskaod olid väga suured ning asja parandamiseks vahetati ehitusaegsed puitaknad välja õhutihedate PVC-akende vastu. Sellega halvendati hoonete sisekliimat, sest vähenes hoonete õhuvahetus loomuliku ventilatsiooni teel.
Teadmine, et energiarenoveerimine võib hoopis sisekliimat halvendada, oli uus ning hakati otsima lahendust, mis sobiks mõlemal puhul,“ kirjeldab Ilomets. „Fookuses on olnud ka rõdude, lodzade ja varikatustega seonduv, nende püsivus ja ohutus. Samuti on palju muutunud kortermajade ümbrus, nt parkimisplatside rajamisega.“
Terviklik lähenemine on parim
Ilometsa sõnul on kõige olulisem renoveerimisele läheneda terviklikult. „Kui asjale on tervikvaade, siis saab teha hoone renoveerimise ühekordselt ja nii, et tööde erinevad etapid ei hakka üksteist segama isegi siis, kui töid tehakse järk-järgult,“ ütleb Ilomets. „Väga tihti on nii, et võttes ette mingi töö, on vaja lahendada ka muud teemad. Näiteks kui me soojustame välisseinad, siis on enamasti vaja vahetada ka aknad, kui aga vahetame katust, siis võiks kohe lahendada ka katuse lisasoojustamise teema.“
„Ka panga poolelt näeme, et ühistud, kes renoveerimise peale mõtlevad, eelistavad pigem täisrenoveerimist, mille aluseks on eelkõige energiatõhusus, elukvaliteedi parandamine ja kinnisvara väärtuse tõstmine. Loomulikult on ka neid ühistuid, kes teevad väiksemaid plaane ja soovivad osaliselt likvideerida energiakadu või investeerida näiteks ainult päikesepaneelidesse või elektriauto laadimispunktidesse. Selleks kasutatakse SEB rohelist mikrolaenu,“ ütles Dmitri Matin, SEB panga äriklientide kliendihaldur.
Hoonet renoveerides peab kindlasti silme ees olema siht, mida soovitakse saavutada või millist probleemi renoveerimisega lahendatakse. Ilometsa sõnul on renoveerimise teema praegu suuresti kaldu energiateema poole ning tähelepanu keskmes on küttekulude vähendamine renoveerimise abil. Samas võib vajadus hoonet renoveerida tuleneda ka muudest teguritest. Näiteks vanematel kortermajadel võib olla probleem külmasildadega, mis on tarindite liitekohtades ning mille tõttu ruumidesse koguneb hallitus ja kondensaat ning omakorda halveneb sisekliima. „Selge on aga see, et eesootav renoveerimise maht on praegusega võrreldes kordades suurem,“ ütleb Ilomets. „Ühtviisi puudutab see nii kortereid kui ka üksikelamuid.“
Alguses kulu, hiljem investeering
Iga koduomaniku küsimus renoveerimisplaanide tegemisel on, et kas tegemist on investeeringu või kuluga? Ilomets ütleb, et kindlasti on ta rahaline kulu, kuid õnneks on olemas toetused ja finantseerimisvõimalused. Samas pikemas perspektiivis muutuvad kulutused investeeringuks, mis omakorda aitavad kulusid (nt küttelt) kokku hoida. „Ega renoveerimisest pole pääse, see tuleb võtta ette varem või hiljem ning ajas renoveerimisvajadus aina suureneb. Seega, mida varem see ette võtta ning mida terviklikumalt see teha, seda soodsamaks ja kasulikumaks kujuneb asi pikemas vaates,“ ütleb Ilomets. „Soojuskadu väheneb üldjuhul üle 50 protsendi. Energiasäästu potentsiaal on meie olemasolevatel hoonetel väga suur. Praeguste hindadega on keeruline hinnata renoveerimise tasuvust, kuid laias laastus jäävad tänu renoveerimisele kulud eluasemel samaks ehk lisandub küll laenu komponent, kuid väheneb küttekulu. Samas saab korda sisekliima, materjalide lagunemismehhanismid peatuvad ning kindlasti suureneb kinnisvara väärtus“. Veel soovitab Ilomets vaadata hoonet ja selle lähiümbrust tervikuna, proovides võimalusel luua lisandväärtust (korras trepikojad ja keldrid, laiemad klaasitud rõdud, uued üldkasutatavad ruumid, lisakorrus vms) ning lahendades ligipääsetavuse probleemid – näiteks osadele 5-korruselistele hoonetele on võimalik lisada lift ning sõidukite parkimiskohtade nappus tuleks lahendada koos elektriauto laadimispunktide rajamiseks, lisaks rattamajad jms.
Finantseerimine
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EiS) ehk endine Kredex on lubanud veel enne käesoleva aasta lõppu avada uue kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru, küll peab arvestama, et taotletav toetus võimaldab ainult osaliselt katta planeeritav renoveerimistööde maht ning ühistul tuleb lisaks leida projektile kaasfinantseerimine, milleks on igati sobilik SEB poolt pakutav renoveerimislaen. Korteriühistutele pakub SEB renoveerimislaenu, mille laenusumma algab 10 000 eurost ning mille lepinguperiood sõltub projektist. „Siin kohal rõhutan, et pikemat tagasimaksegraafikut saavad need projektid, millel on konkreetne energiasääst,“ ütles Matin. „Seoses taotlusvooruga, kui ühistu taotleb EiS-i toetust, siis tuleb märkida, et see ei laiene tervele rekonstrueerimistööde summale vaid osale planeeritavatest töödest ning katmata osa saab finantseerida SEB poolt pakutava renoveerimislaenuga. Kui aga ühistul on soov ellu viia väiksemaid parendustöid, siis tasub pöörduda panka ja kliendihalduriga projekt läbi arutada, mille tulemusena leitakse just vastavale projektile sobiv finantseerimise viis,“ täiendas Matin.
Alliaks: https://www.seb.ee
