Et kooliõed saaksid hakata vaktsineerima lapsi vanema nõusolekuta, aga lapse tahtel, on vajalik, et kooliõed mõistaksid õigusakte ühtemoodi, ütles õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsleri poole pöördus Eesti kolposkoopia ühing, kes juhtis tähelepanu, et koolilaste vaktsineerimise korralduses on mitmeid puudusi. Emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite uurimisega süvitsi tegelevad naistearstid on mures, et nende puuduste tõttu ei ole HPV (inimese papilloomiviirus, mis võib põhjustada emakakaela vähki ja teisi kasvajaid) vastu vaktsineeritud laste hulk nii suur, kui see võiks olla.
“Ühingu hinnangul on probleem osaliselt selles, et kooliõed ei vaktsineeri kaalutlusvõimelisi lapsi ka siis, kui need ise vaktsineerimist soovivad,” kirjutas õiguskantsler Ülle Madise märgukirjas tervise- ja tööminister Peep Petersonile.
Õiguskantsleri ametkond korraldas 2022. aasta juunikuus kohtumise kooliõdede, terviseameti ja sotsiaalministeeriumi esindajatega, et saada selgust, milline on praegu koolilaste vaktsineerimise korraldus. Selgus, et kooliõdedel puudub ühtne regulatsioon, kuidas laste kaalutlusvõimet hinnata ja see pärsib neid seda tegema.
Õiguskantsleri sõnul saab kaalutlusvõimeline alaealine igal juhul paluda end vaktsineerida oma perearstil, mistõttu ei ole ta vaktsineerimise võimalusest täielikult ilma jäetud. “Siiski on koolis vaktsineerimine lapse jaoks enamasti mugavam ja kättesaadavam kui perearstikeskuses vaktsineerimine. Teenuse parem kättesaadavus on ka üks põhjusi, miks riiklikus immuniseerimiskavas ettenähtud vaktsineerimisi tehakse koolis. Mõnes piirkonnas võib perearstikeskus jääda lapse elukohast küllalt kaugele, mistõttu ei pruugi perearstiteenus olla piisavalt kättesaadav,” sõnas Madise.
“Kuna tavaliselt on laps ja vanemad lapse tervist puudutavates otsustes üksmeelel, ei ole vaktsineerimise otstarbel üldjuhul vaja lapse kaalutlusvõimet hinnata. Kooliõed on öelnud, et kui see on siiski vajalik, on nad valmis lapse kaalutlusvõimet hindama. Mõistagi oleks seda lihtsam teha juhendmaterjalidele ja koolitustele toetudes. Kaalutlusvõimelisel vaktsineerimist soovival lapsel ei oleks sel juhul asjatult koormavaid takistusi, et saada vaktsineeritud,” märkis Madise.
Kooliõed vajavad infot
Madise hinnangul võib vaktsineerimise vähese aktiivsuse üheks põhjuseks olla ka asjaolu, et vaktsineerimise nõusolekut küsitakse vanemalt paberkirja teel.
“Kohtumisel sai kinnitust tõsiasi, et lapsevanematele saadetakse info vaktsineerimise kohta valdavalt paberlehel ja samal viisil küsitakse vanemalt ka nõusolekut lapse vaktsineerimiseks. Sellise asjade korralduse puhul ei saa välistada, et teave plaanitava vaktsineerimise kohta või mõni meeldetuletus ei jõuagi lapsevanemani,” lausus Madise. Tema sõnul võiks edaspidi infot koolilapse vaktsineerimisest jagada vanematele patsiendiportaalis.
Et aga kooliõed saaksid hakata vaktsineerima lapsi nende omal soovil, on vajalik, et kooliõed mõistaksid oma tegevust vahetult reguleerivaid õigusakte ühtemoodi. See tähendab, et kooliõed peaksid teadma, kas ja millistel tingimustel on neil vaja hinnata lapse kaalutlusvõimet. Lapse kaalutlusvõime hindamiseks peavad kooliõdedel olema vajalikud teadmised ja oskused.
Sellepärast tegi Madise ka ettepaneku muuta sotsiaalministri määrusi nõnda, et oleks kõigile üheselt selge, mis tingimustel kooliõde võib alaealist õpilast koolis vaktsineerida.
Minister Peep Peterson oli oma vastuses õiguskantslerile probleemi lahendamise vajadusega päri ja lubas esitada õigusruumi muutmise ettepanekud selle aasta lõpuks.
HPV vaktsiine kasutatakse maailmas alates 2006. aastast. Kliinilistes uuringutes on HPV vaktsiinide mõju hinnatud eri riikides sadadel tuhandetel patsientidel. Nende tulemused kinnitavad vaktsiini efektiivsust ja ohutust. Eestis vaktsineeritakse riikliku immuniseerimiskava raames tasuta 12–14-aastaseid tütarlapsi. Vaktsineerimine on vabatahtlik.
Err.ee
