Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikidest kõrgeim suremus gripi tüsistustesse, mistõttu laiendatakse sel sügisel tasuta gripivaktsiini kättesaadavust. Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.
Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, eakatel, rasedatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Viimase kümne aasta jooksul on grippi surnud üle 300 inimese, nende seas oli mitu rasedat, aga ka kaheksa last, kellel kõigil olid rasked kaasuvad haigused.
Just seepärast lisatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitusel riiklikku immuniseerimiskavasse gripivastase vaktsineerimise sihtrühma rasedad, kuni 7-aastased lapsed ja gripi riskirühma kuuluvad alaealised. Gripi riskirühma loetakse alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda – lapsed ja noorukid, kellel on südameveresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus. Tasuta gripivaktsiini saavad ka riskirühma kuuluvad sõjapõgenikud. Gripi vastu vaktsineerimise sihtrühma laiendamiseks vajalik immuniseerimiskava muudatus on Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul oli väga vajalik, et ka vanemaealistele mõeldud gripivaktsiini sihtrühma laiendati. „Seni on Eesti vanemaealiste inimeste gripivastase vaktsineerimise hõlmatus olnud üks Euroopa Liidu väiksemaid. Kui mullu sai tasuta vaktsiini alates 65. eluaastast, siis sellest aastast on gripivaktsiin kättesaadav kõigile üle 60-aastastele eakatele. Loodame, et riskirühma laiendamise ja tasuta gripivaktsiini abil näitab suremus gripi tüsistusesse langustrendi,“ tõdes Sadikova.
Tasuta gripivaktsiin on jätkuvalt tagatud kõigile ööpäevaringsel üldhooldusteenusel, ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel ja kogukonnas elamise teenusel olevatele elanikele. „Hooldekodudes või erihoolekandeteenusel on palju riskirühma kuuluvaid vanemaealisi, kroonilisi haigeid või erivajadustega inimesi, kes on gripile haavatavamad ja põevad haigust raskemalt,“ põhjendab Sadikova, mistõttu on riik eelkõige neile tasuta vaktsineerimise võimalust juba aastaid pakkunud.
Gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Eesti Haigekassa, kes on sellel aastal hankinud 131 000 doosi vaktsiini. Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Friedemann sõnul lähevad vaktsiinid haigekassale maksma 911 000 eurot.
Rapla perearsti Argo Lätt hinnangul arvatakse sageli, et hooajaline nohu ja köha ongi gripp ning selle üleelamine vaktsiinita on lihtne. „Gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. Gripile on omane kõrge palavik, tugev nõrkus, jõuetus, lihase-liigesevalud ja kuiv ning kinnine köha“ rääkis arst. Perearst tuletab meelde, et gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, milleks on talve teine pool. Seega on mõistlik gripivaktsiin ära teha oktoobri või novembri jooksul. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.
Gripi vastu saavad end tasuta vaktsineerida gripi riskirühma kuuluvad inimesed alates oktoobri keskpaigast. „Haigekassa poolt hangitud gripivaktsiin ei ole veel Eestisse jõudnud, vaktsiini eeldatav tarneaeg tootja poolt on oktoobri esimesel nädalal, seejärel saab hakata riskirühma tasuta vaktsineerima,“ põhjendab Friedemann.
Tasuta gripi vastu vaktsineerimist viib läbi perearst või pereõde. Samuti saavad riskirühma kuuluvad inimesed end tasuta vaktsineerida mitmetes apteekides üle Eesti. Hoolekandeasutuses viib vaktsineerimist läbi sealne õendusteenuse osutaja. Vaktsineerimine on kõigile vabatahtlik.
