„Praegu oleme koroona omikroni tüve pehme küüru ning haiguspuhangu kasvu peal. Võimalik on, et pärast pikka pausi külastab meid gripilaine. On väga vajalik, et haiged jääksid koju, mitte ei tuleks haigena tööle sellepärast, et oma palgatulu hoida,“ rääkis tervise- ja tööminister Peep Peterson Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, kus arutati haiguslehtede hüvitamist.
Petersoni sõnul muudaks rahalise motivaatori kadumine inimeste tööl käimise käitumist päevapealt. „Inimesed ei jää enam haigena koju, kui neile ei maksta mingit hüvitist kolme esimese haiguspäeva eest. Vana korra tagasitulek tähendab, et haigena tööle minek muutub teatud palga tasemest sundkäiguks,“ märkis Peterson. Kui mullu ja tänavu on haigushüvitist makstud alates haiguslehe teisest päevast, siis uuel aastal pole valitsusel kavas sellise korraga jätkata.
Minister tõi näiteks, et kui 1000 eurot palgana teeniv inimene jääks uuest aastast kolmeks päevaks haigena koju, siis kaotab ta 150 eurot, mis on talle suureks eelarveliseks löögiks. Lisaks tekiks haigena töölkäimisega näiteks pika covidi puhul suur tüsistuste oht, mis koormab tuntavalt ka haigekassat. „Haiguspäevade hüvitamisel on pöördvõrdeline seos haigekassa kuludega. Mida rohkem maksame esimeste haiguspäevade eest, seda vähem kulutab haigekassal hilisemale tüsistuste ravile.“
Reformierakond vastu
Minister tõi esile, et valitsuses seda teemat veel arutatakse. Eelkõige on praeguse ajutise korra jätkamise vastu Reformierakond ning kooskõlastust ei anna ka rahandusministeerium. Samas on pooldaval seisukohal tööandjad, sest neile on see ka rahaliselt kasulik, kui nad ei pea maksma haigusraha ühe lisapäeva eest. Eelarveline kulu oleks järgmiseks aastaks kokku aga 30 miljonit eurot ning sellega on haigekassa ka arvestanud.
Haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane selgitusel kulus haigekassal haiguslehtede hüvitamisele alates teisest haiguspäevast 2021. aastal lisaks 20 miljonit eurot ning sel aastal on kulunud juba 24 miljonit eurot. Kokku planeeritakse nendeks kuludeks käesoleval aastal 30 miljonit eurot ning sama summa on kavandatud ka järgmiseks aastaks.
„Rahva tervise seisukohalt on oluline, et inimesed ei käiks haigena tööl. Kui seda teha, siis haigestumine kasvab ning sellega ka koormus haigekassale.“ Laane väljendas ootust, et praegune kord jätkub ka järgmisel aastal. Möödunud aasta ning selle aasta alguse covidi aegne haiglakoormus näitas, et haiged inimesed ei tohi tööl käia, muidu paneb see haiglad liiga suure koormuse alla. Ka suurendab see pikkade haiguslehtede arvu, mis omakorda nõuab lisavahendeid haigekassalt.
Rohkem haigeid tööle
Haiguslehtede hüvitamise kord muutus ajutiselt 2021. aastal, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut. Kehtiva ajutise hüvitamise korra järgi on töötaja omavastutus esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast päevast.
Kui praegust haiguslehe hüvitamise korda ei pikendata, hakkab jaanuarist kehtima tavapärane kord. Sel juhul kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta, ent tööandja võib seda teha. Neljandast kaheksanda päevani maksab haigushüvitist tööandja (70 protsenti töötaja kuue kuu keskmisest palgast) ja üheksandast päevast maksab haigushüvitist haigekassa.
Erikomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et haiguslehtede varasema hüvitamise eesmärk oli, et inimesed ei läheks haigena tööle. „Kui kehtivast korrast loobuda, läheb väga tõenäoliselt taas rohkem haigeid tööle, et sissetulekute vähenemisest hoiduda. Haigena tööle minek pole aga hea ei inimesele endile ega ka tema kolleegidele,“ toonitas esimees.
