Ehkki üha rohkem koroonavaktsiini hakkab hapuks minema, töötavad vaktsiinitehased täisvõimsusel edasi ning kui lepinguid muuta ei õnnestu, tuleb kord juba tellitud kaup ettevõtjatele kinni maksta.
Eestisse on jõudnud umbes 4,2 miljonit doosi koroonavaktsiini. Sellest pisut üle kahe miljoni doosi on jõudnud meie inimeste käsivarde ja pool miljonit doosi on õnnestunud annetada. Kokku on Eesti tellinud 6,7 miljonit vaktsiinidoosi.
Töö- ja terviseminister Peep Peterson ütles, et esimesed suuremad vaktsiinikogused hakkavad aga halvaks minema.
“Kahe koguse osas on meil juba tähtajad hapud. On 19 000 Novavaxi doosi ja 44 000 Pfizeri doosi. Aga suurem probleem on jaanuari lõpus 200 000 Pfizeri doosi,” rääkis Peterson.
Paberite järgi kasutuskõlbmatuid vaktsiine pole siiski veel hävitatud. “Kui selgub jälle uuringutest, et need vaktsiinid on hoopis pikema säilivusajaga, kui algselt arvati, siis tootjad jälle pikendavad seda aega,” selgitas senise kogemuse põhjal terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma.
Igavesti vaktsiinid ei säili. Sellest, et varem igatsetud viaalid kuhjuvad nüüd mõttetult ladudesse ja niimoodi lähevad lõpuks raisku nii vaktsiinid kui ka raha, kirjutasid Balti peaministrid Euroopa Komisjonile juba aprillis. Peaministrid palusid komisjoni, et see ettevõtjatega sõlmitud lepingud uuesti läbi räägiks.
Tänavu tuleb veel pool miljonit doosi
Selle nädala esmaspäeval Eestisse saabunud tervise ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides rõhutas, et komisjoniga samaväärset rolli mängisid lepingute sõlmimisel ka liikmesriigid. Ühiseks peab ta ka vastutust lepingute muutmisel.
“Tänu ühisele jõupingutusele leppisime me nii Pfizer/BioNTechiga kui ka Modernaga kokku, et vaktsiinid, mis pidid siia jõudma 2022. aasta esimeses pooles, toodaks kohale selle aasta septembris ja viimases kvartalis,” tutvustas Kyrakides edusamme.
See tähendab, et sel aastal jõuab Eestisse veel umbes 550 000 doosi koroonavaktsiini. Võrdluseks, viimase kuu ajaga on süstitud umbes 20 000 doosi. Voliniku sõnul jätkuvad läbirääkimised, et tuleva aasta vaktsiinitarned jaotataks järgmise paari aasta peale.
Alates septembrist Eestisse saabuvad Pfizeri vaktsiinid on kohandatud Omicroni värske tüvega. Need on mõeldud tõhustusdoosideks, samas ei saa nendega teha esimesi ja teisi süste. Nii-öelda vanemaid vaktsiine on aga meie ladudes piisavalt, et kõik, kel vaktsineerimiskuur alustamata, saaksid nüüd pihta hakata. Paraku ei kulu neid peaaegu üldse.
Minister: maksame ja palume mitte toota
Peep Petersoni sõnul kohtusid Euroopa terviseministrid hiljuti ka Pfizeri ja Moderna esindajatega. Teatud piirides olevat ettevõtjad valmis lepinguid üle vaatama.
“Aga nad ütlesid, et nad on investeerinud põhjalikult nendesse tehastesse, mida meie nõudel ehitati. Ja nad tahavad sealt nii palju läbi lasta kui võimalik,” rääkis Peterson.
Tema sõnul peitub kokkulepe parimal juhul selles, kui ettevõtjad saavad raha kätte, aga jätavad vaktsiinid tootmata.
“Et me analüüsime nendega võimalikke kahjusid ja tegeleme nendega. Et sinna vahele ei jääks mingi toote loomine, transportimine, ladustamine ja hävitamine,” selgitas minister.
Sarnasel moel on Eesti suutnud osa kahjust juba ära hoida. Nimelt tellis Eesti ka 10 000 doosi Valneva vaktsiini. Tänavu, kui ettevõte oma tootmise lõpuks käima sai, palus Eesti endale vaktsiine mitte saata. Ettemaksu riik küll tagasi ei saanud, siiski õnnestus kokku hoida 112 000 eurot.
Annetamine ei õnnestu
Kevadel palusid Balti riikide ministrid komisjoni abi ka vaktsiinide annetamisel. Kui Eesti Rahvusringhääling uuris, kuidas plaanib volinik Kyriakides annetamisele hoogu anda, rõhus ta pigem senitehtule.
“Euroopa Liit on alati pidanud oluliseks ülemaailmset vaktsineerimist, seda, et vaktsiine võimaldataks ka kolmandatele riikidele,” kinnitas Kyrakides. “Sestap töötame väga tihedalt koos COVAX-iga, kindlustamaks, et vaktsiine õnnestuks annetada ka maailma teistesse osadesse.”
Eesti on püüdnud läbi COVAX-i annetada üle miljoni doosi koroonavaktsiini. Päriselt oleme suutnud selle organisatsiooni toel ära anda 312 000 doosi AstraZenecat ja 144 000 doosi Jansseni vaktsiini. Riikidega otse suheldes oleme ära andnud veel umbes 50 000 doosi Ukrainasse ja 14 000 doosi Pfizeri lastevaktsiini Bosnia ja Hertsegoviinasse.
Praeguseks on COVAX-i vahendusel annetamine sisuliselt peatunud. “Kuna tehased töötavad täiel võimsusel, siis ülejääk pole ainult Eestis või Euroopas, vaid see on ka ülejäänud maailmas. Samas on vaktsineerimise võimekus eriti Aafrikas madal,” rääkis Peterson.
“Loomulikult oma saadikuga peakorteriga Pekingis üritame leida uusi võimalusi kas Mongoolias, Indias või kus iganes,” lisas Peterson. “Iga kord, kui ta kohtub, ta ka pakub nendele riikidele.”
Terviseamet on laovaru suurenemiseks valmis
Pärast eelmise aasta õnnetust, kui kümned tuhanded vaktsiini- ja ravimidoosid terviseameti külmlaos üles soojenesid, rentis amet uue laopinna, kuhu koliti nii töötajad kui ka seadmed.
“Osa vaktsiine on meil ka terviseameti vaheladudes nii Kohtla-Järvel, Pärnus kui ka Tartus,” rääkis ameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. Ta märkis, et keerulisem hetk oli septembris, siis jõudis Eestisse kuu ajaga umbes pool miljonit vaktsiinidoosi.
“Siis saatsid ravimitootjad ka teavituse, et selle asemel, et nad tuleksid tavapärastes kümnestes pakkides, hakkavad nad nüüd tulema viiestes pakkides. Aga paki maht jääb samaks,” selgitas Härma. Ehk ruumi võtab sama kogus vaktsiine varasemast kaks korda rohkem.
“Siis me hakkasime juba vaatama, et meile füüsiliselt laopinnale ei mahu neid külmkappe ja hakkasime eraturult otsima partnerit, kellel oleks piisavalt laopinda,” ütles Härma ning lisas, et viimaks õnnestus külmkapid siiski ära mahutada.
“Aga loomulikult terviseamet on need tagavaralahendused loonud, et igaks juhuks oleks olemas külmkapid ja pinnad, kui suurem kogus peaks korraga ikkagi saabuma,” sõnas Härma.
Err.ee
