EKRE teatas 18. oktoobril, et Mart Helme esitas riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehena prokuratuurile kuriteokaebuse Keit Pentus-Rosimannuse esitamise peale Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks ning kuriteoteate esitamist peab põhjendatuks ka Isamaa, kirjutab Postimees.
Isamaa esindaja erikomisjonis Priit Sibul ütles Postimehele, et kuigi kogu protsess oli algusest peale rohmakas, siis erikomisjonis kogutud materjal tõi kõhklusi juurde. Seega kuriteokaebus oli tema sõnul õigustatud.
Helme esitatud kuriteokaebuse kohaselt on põhjust kahtlustada, et Pentus-Rosimannus korraldas ja suunas kontrollikoja liikme nimetamise protsessi ettevalmistamist rahandusministeeriumis ning selle valitsusse viimist ajal, mil tal oli endal isiklik majanduslik huvi selle ametikohaga seoses. Kuriteokaebusest andis teada EKRE oma pressiteates.
Helme: võin riigikogu liikmena teha teabenõudeid
Komisjoni istungil ütles sotsiaaldemokraat Eduard Odinets, et seaduse järgi on erikomisjonil õigus kutsuda välja isikuid ja küsida välja andmeid, ning selle tulemusena on õigus pöörduda ka uurimisasutuste poole. Ent Odinetsi sõnul ei ole õige, kui komisjoni esimees kasutab seda õigust ning ainuisikuliselt saadab pöördumise ilma komisjoni heakskiiduta õiguskaitseorganitele.
“Mina võin riigikogu liikmena teha teabenõudeid ja nende alusel võin teha kuriteoteate,” vastas Helme. “Ma ei ole teinud midagi, mis ei oleks inimesele, komisjoni liikmele ega poliitikule keelatud.”
Reformierakondlane Kalle Laanet selgitas seepeale, et praegu pole jutt sellest, kas komisjoni liikme hinnangul on keegi süüdi või mitte. “Me räägime, et milliseid komisjoni reegleid peab esimees järgima… Seadused on kõigi jaoks. Heidate ette, et on rikutud toimingupiirangut, kuid siis me peame ka ise täpsemalt järgima norme,” selgitas Laanet.
“Ma tegin seda eraisikuna, mitte komisjoni nimel,” ütles Helme. “Kui ma oleksin seda komisjoni nimel teinud, siis te oleksite saanud joriseda siin. Erikomisjoni esimees – seda tiitlit on mul õigus kasutada,” lisas ta ja küsis: “Kas komisjon toetab prokuratuurile saadetud kuriteoteadet?”
“Ma arvan, et esimees on avalikkust eksitanud, kui pani kuriteoteate alla komisjoni esimees,” jäi Laanet endale kindlaks.
“Lõpetame jauramise, me ei pane seda päevakorda. Uut avaldust komisjon tegema ei hakka. Selle diskussiooni lõpetan ära, sest see on obstruktsioon,” tegi Helme
Mart Helme usub, et kui tema kuriteoteadet menetlusse ei võeta, on tegu õigusliku nihilismiga. “Väga lihtsal põhjusel. Reformierakonna ja neid toetava SDE eesmärk on ajada protsess umbe, et Keit Pentus-Rosimannuse kuulamine Euroopa Parlamendis 8. novembril jõuaks ära toimuda. Oli vaja tegutseda kiiresti, vaatasime kalendrisse, kui kiiresti peaks reageerima prokuratuur ja tegin (avalduse) enda nimel,” rääkis Helme Postimehele.
Helmel on soov Carri Ginterilt tellida ka õiguslik ekspertiis ja materjali läbitöötamine ning need ettepanekud reeglistiku täpsustamiseks võivad Helme sõnul aega võtta kolm nädalat.
Kuriteokaebuse esitamine alles pärast õigusekspertiisi valmimist Helme sõnul kõne alla ei tulnud.
“Kuritegu on juba toime pandud. See, et Pentus-Rosimannus tagasi astus ja püüab jätta muljet, nagu tema ei puutuks üldse asjasse ning mina olevat kuri inimene – ei ole. Protsessid toimusid, 13 kuud kestis tants tema määramiseks ja toetuse otsimiseks, mida kokkuvõttes koalitsioonipartneritelt, ei Keskerakonnalt ega Isamaalt, ei saadud. Poliitilisest kokkuleppest rääkimiseks ei ole mingit põhjust,” rõhutas Helme.
Sibul: erikomisjonis kogutud materjal tõi kõhklusi juurde
Isamaa esindaja erikomisjonis Priit Sibul ütles Postimehele, et kuigi kogu protsess oli algusest peale rohmakas, siis erikomisjonis kogutud materjal tõi kõhklusi juurde ning seega oli kuriteokaebus õigustatud.
Keskerakonna esindaja Marko Šorin ei avaldanud otsest seisukohta, kas Pentus-Rosimannuse määramises võis näha toimingupiirangute rikkumist. Küll aga rõhutas ta enda erakonna kogemustele tuginedes soovi näha võrdset kohtlemist.
“Me oleme arutanud seda nii palju kordi. Praegu on informatsiooni piisavalt, riigikogu liige Mart Helme tegi avalduse prokuratuurile. Seda arutasime täna pikalt, seda oli ilmselt koridori ka kosta,” nentis Šorin.
Tema sõnul peaks lõpliku selguse andma prokuratuur. “Keskerakond tahab võrdset kohtlemist. Meie erakonnas on inimesi, kes on väga pisikeste asjade pärast väga tugevalt hammasrataste vahele jäänud,” rääkis Šorin.
Šorin märkis, et nende inimeste hulgas, kes kuulamistel käisid, tõi kõige rohkem võimalikku toimingupiirangu rikkumist välja endine prokurör Steven-Hristo Evestus.
Ta rõhutas veel kord võrdse kohtlemise vajadust, toonitades, et ootab õiglast hinnangut nendelt instantsidelt, kes varem on väga selgelt hinnanguid andnud mõne teise erakonna esindajate kohta.
