Riigikogus toimus täna riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Riigiteede rahastamine on jõudnud tupikusse“ arutelu, mille raames esinesid ettekandega riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder, majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ning MTÜ Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Tõnis Mölder leidis, et oluline on märkida, et nii 2022. aasta septembris valminud Riigikontrolli aruanne Riigikogule Eesti teede rahastamise kohta kui ka parlamendi riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalik arutelu jõudsid ühise tulemini: „Eesti riigiteede rahastamine on jõudnud tupikseisu ning sellisel kujul pole võimalik enam tagada meie infrastruktuuri hooldamist, arendamist ja säilitamist. Tugeva tagasilöögi saab ka liiklusturvalisus, mis seab otseselt ohtu meie inimeste tervise ja elu.“ Mölder märkis, et Eestis kokku üle 16 000 ruutkilomeetri riigiteid.
Samuti tõi ta esile, et viimane kinnitatud ehk 2021.–2030. aasta teehoiukava on vastuolus 2023.–2026. aasta riigi eelarvestrateegiaga. „Transpordiameti kinnitusel ei ole RES ja teehoiukava kooskõlas, mis tähendab, et Vabariigi Valitsus peab lähiajal kinnitama uue teehoiukava vähendatud mahus ja rahastusega, mis vastaks riigi planeeritud eelarvele,“ rääkis Mölder ja nentis et kui 2022. aastal on teede säilitamiseks eraldatav rahastuse maht veel 141,8 miljonit eurot, siis aastaks 2025 langeb see 80,9 miljoni euroni. „Samuti on Transpordiamet sunnitud piiratud rahastuse tingimustes teadlikult jätma tegemata osa rekonstrueerimistöid või on eelistanud odavamaid lahendusi.“
Mölder märkis, et lahendustena nähakse Ühtekuuluvusfondi ehk Euroopa Liidu raha, millest aga ei piisa. Samuti on võimalik kasutada PPP projekte, mis aga eeldavad pikka ettevalmistust ning võtavad seega palju aega. Kolmandaks tõi Mölder esile võimaluse tulla tagasi niinimetatud vana süsteemi juurde, kus kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse ja selle kasutamine oleks otseselt seotud riigiteedele minevate kulutuste katmisega. „Järgnevatel aastatel on eelarves ette nähtud oluliselt vähem raha, kui on vaja teede praeguse olukorra hoidmiseks. Seetõttu kasvab risk, et teede kvaliteet hakkab halvenema, üleeuroopalise teedevõrgu väljaehitamise kokkulepitud tähtajaks ei ole seda kõike võimalik realistlikult realiseerida. Ehk riik ei täida Euroopa Liidu ees võetud kohustusi. Tegemist on otsese ohuga inimeste elule ja tervisele. Lisaks kaasneb riigiteede alarahastusega mahajäämine meie majanduse konkurentsivõimes ja keskkonnasäästlike eesmärkide täitmisel,“ nentis Mölder.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut rõhutas, et teedevõrk, see ei ole lihtsalt asfalt meie tänavatel, sellega on seotud tuhanded töökohad, valdkondlik kompetents, konkurentsivõime, ka kaitsevõime, inimeste elukeskkond ja ohutus. „Ja see olukord, milles me oleme, ei ole tekkinud puhtalt sõja mõjul või energiakriisi mõjul, koroonast rääkimata. See on aastatepikkune erinevate valikute küsimus, tegemata jäänud otsuste küsimus ja lühiajalise perspektiivi tähtsustamine pikaajalise asemel. Nii et sel aastal, kui me tegime otsuseid järgmise aasta eelarve suhtes, siis ühelt poolt täiesti arusaadavalt olid prioriteediks kaitsekulutused, kaitseinvesteeringud, ning arvestades hinnatõusu ja toimetulekuraskusi, tõesti inimeste sissetuleku tagamine, sealhulgas energiahindade hüvitised. Need olid kaks läbivat prioriteeti eelarveläbirääkimistel. Ühtegi teist sisulist investeerimisotsust 2024. aastaks ja järgnevateks aastateks ei tehtud,“ osutas minister ja lisas, et eelarve range raam on osaliselt seotud valitsuse lühiajalise ametis olekuga. „Nii teehoiu rahastamise otsus kui ka väga paljud teised otsused on järgmise valitsuse teha ja järgmises koalitsioonileppes kokku leppida,“ märkis ta.
Sikkut rääkis, et Euroopa Liidu struktuurivahenditest on tee-ehituseks keeruline raha saada, sest ELi prioriteedid on rohepööre, raudtee ja laevandus. Ta tõi esile, et ELi struktuurivahenditega ongi tehtud väga palju investeeringuid, näiteks ostetakse selle raha eest uusi ronge ja rahastatakse viienda parvlaeva ehitust. Positiivse poole pealt tõi ta esile, et Rail Balticuga seotud taristuehituse projektid liiguvad väga tempokalt edasi. „Kuna põhitrassi mahapanek on viibinud, siis ümbersõidud, pealesõidud, viaduktid, ökoduktid, nendega minnakse varasemalt plaanitust kiiremini edasi. Näiteks, lähiajal 11 objekti ehk 38 miljonit eurot tuleb nii-öelda teederaha lisaks Rail Balticu rahast.“ Minister möönis, et teedega seotud võlga on Eestil nelja miljardi euro jagu. „Ja seetõttu ma loodan, et kõik erakonnad valimistele vastu minnes oma programmis saavad esitada nägemuse, kuidas tee-ehituse kindlus tulevikus tagada.“
Kolmandana tegi ettekande Eesti Taristuehituse Liidu juhatuse esimees Sven Pertens. „Viimase 30 aasta tempoga jätkates saavad Eesti kolm põhimaanteed neljarajaliseks alles saja aasta pärast,“ sõnas ta ettekande alguses. Ta tõi esile, et Eesti riigi allasutuste andmetel on Eesti teede remondivõlg 4,4 miljardit eurot. „See sisaldab nii teid kui ka tänavaid. Maailma Majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu alles 45. kohal. Meie ees on nii Läti, Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari. Põhimaanteede väljaehitamine, kui see edasi lükata, toob kaasa raskeid liiklusõnnetusi meie inimeste vigastusi ja surmasid, mida oleks võimalik vältida. Äsja avaldatud Riigikontrolli raport kinnitas, et riigiteede rahastamine ei ole praegusel kujul jätkusuutlik ja Eesti riik kavatseb eraldada maanteede hoiuks järgmisel aastal väiksema summa kui mis tahes aastal vahemikus 2013–2022.“
Pertensi sõnul on teedevõrgu murede aluspõhjused alarahastamine ja pika plaani puudumine. „Eesti teehoiu olukord on kriitiline. Põhjustatuna alarahastatusest ei toimu korralisi teehoiualaseid tegevusi, mistõttu vananevad Eesti teedevõrk ja sillad kiiremini, kui meie arvutusmudelid seda näitavad. Kõige enam mõjub see ohutusele ja Eesti majanduse konkurentsivõimele. Eesti avalike teede ja tänavate remondivõlg süveneb iga aastaga 250–300 miljoni euro võrra. 2021. aasta riigi eelarvestrateegiast lähtuvalt jõuab teehoidu nii aastal 2024 kui ka 2025 võrreldes juba niigi vähenenud investeeringutega veel ligi 100 miljonit eurot vahendeid vähem. Kui 2022. aasta tase on 228 miljonit, siis 2025. aasta tase ainult 104 miljonit. See ei viita kuidagi riigi soovile ja võimekusele remondivõlg likvideerida ja teedevõrgu arengusse panustada.“
Ta tõi esile, et juba eelmisel aastal leidis aset märkimisväärne ehitustoodete ja -materjalide hinnatõus. Venemaa agressioon Ukrainas on hinnatõusu veelgi võimendanud. „Hindade tõusu tõttu lükkas Transpordiamet määramatusse tulevikku ligi 50 ehitusobjekti summas 20 miljonit eurot. Kui arvestada, et planeeringute mahus sisalduvad ka Rail Balticu kulud, siis kokku võttes on riik lähiaastateks kavandanud otseste teehoiutööde vähenemise enam kui poole võrra.“
Pertensi sõnul oleme pideva alarahastamise tõttu oleme olukorras, kus ettevõtetel on olemas valmisolek keskkonnasäästlikuks ja innovaatiliseks ehitamiseks, kuid riigil puudub valmisolek väärtuspõhiseid hankeid korraldada. Jätkuvalt on ainsaks kriteeriumiks kõige madalam hind. „Sektorist jääb mõne aastaga järele ainult üks neljandik. Turult lahkuvad täna veel täies elujõus teede ehituse ja hooldusega tegelevad ettevõtted. Ettevõtete sulgemise tagajärjel kaotavad töö sajad, halvemal juhul tuhanded inimesed, kes veel eile said ise hakkama, pidasid üleval oma leibkondi ja maksid Eesti riigile makse. Homme aga peavad need inimesed koos oma perega taotlema toimetulekuks riigi abi. Ettevõtjad on oma koondamisplaanid teinud ja mitmed juba alustanud personali vähendamist.“
Samal ajal kiired ja läbimõeldud ühendused meelitavad Pertensi sõnul ligi investeeringuid, hoiavad kokku ettevõtete raha ja loovad konkurentsieelise. „McKinsey Global Institute’i analüüsi kohaselt tõstab iga taristusse investeeritud 1 euro riigi SKT-d 20 sendi võrra kõigil järgnevatel aastatel. Soomes läbiviidud uuringud näitavad, et taristuehitusse investeeritud rahast tuleb juba ehituse ajal otseselt majandustegevusse, majandusringlusse tagasi ligi üks kolmandik. Meie peamine sõnum teile on, et ehitamata jätmine täna on kokku võttes kordades kallim kui see, et leida vahendid püsivaks investeeringuks. Tänane lühinägelik kokkuhoid mõjutab meie riigi ja inimeste rahakotti palju valusamalt tulevikus.“ Lisaks märkis ta, kaasaegne linnaruum on see, mida tänavu inimesed ootavad. „Ruum, mis arvestab kõigi liiklejate, kõigi transpordiliikide ja jalakäijate vajadustega. Pikk plaan peab käsitlema nii linnasiseseid kui ka linnadevahelisi ühendusi, nägema meie teedevõrku suure tervikuna.“
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Taavi Aas (KE), Kalle Grünthal (EKRE), Raimond Kaljulaid (SDE), Annely Akkermann (RE) ja Riigikogu liikmed Peeter Ernits, Mariko Šorin, Jaak Aab, Tarmo Kruusimäe ja Tõnis Mölder.
Istungi fotod (Autor: Erik Peinar, Riigikogu Kantselei)
Istungi stenogramm
