Valitsus kiitis heaks töötukassa nõukogu ettepaneku, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 ja tööandjad 0,8 protsenti.
Kindlustusmakse jääb muutmata, sest otsustati koos otsida kärpekohti ja valmistada ette laenuvõimekus puhuks, kui seda vaja läheb, kommenteeris otsust tervise- ja tööminister Peep Peterson.
Peterson on varem teinud ettepaneku maksemäära tõsta.
Kui töötuskindlustusmakse määr on 2,4 protsenti, laekub töötuskindlustusmakseid 2023. aastal ligikaudu 283,3 miljonit eurot, 2024. aastal ligikaudu 298,9 miljonit eurot ning 2025. ja 2026. aastal vastavalt 313,8 miljonit ning 327,96 miljonit eurot.
Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt: töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.
Tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite tagamiseks on kavas kanda 2023. aastal töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali üle 25,5 protsenti nii kindlustatute kui ka tööandjate sihtfondist, kokku 72,2 miljonit eurot, seejuures kindlustatute sihtfondist 46,9 miljonit ja tööandjate sihtfondist 25,3 miljonit eurot, teatas sotsiaalministeerium.
Sihtkapitali ülekantavate vahendite määr 2022. aastal on 19,8 protsenti. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal tööturuteenuste, näiteks koolituste, osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks
Töötuskindlustussüsteem loodi Eestis 2002. aastal. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009–2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti.
Töötuskindlustusmakse määr on olnud alates 2015. aastast 2,4 protsenti.
Err,ee
