Meeldib10
Veebruari lõpust alates sõjapõgenikke majutanud Dzingli hotellist tuleb ukrainlastel lahkuda, kuna riik ei pikendanud hotelliga lepingut. Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimisjuht Vadim Ivanov möönis, et elupaiga vahetus põhjustab ebamugavust, kuid rõhutas, et riik ei paku mitte mugavust, vaid ajutist hädaabi teenust.
Ukraina lipud lehvivad Dzingli hotelli ees viimaseid nädalaid, sest riik on otsustanud inimesed majast välja kolida. Kuhu nad elama saadetakse, inimesed veel ei tea.
“Nädal tagasi saime teada, et meid viiakse mujale, pakuti võimalust laevale minna, aga mulle see tervise tõttu ei sobi. Nüüd ootame, kuhu meid kolitakse,” ütles Mariupolist pärit Nataša.
Juulis Eestisse jõudnud naine sooviks jääda Harjumaale, et olla toeks juba märtsis Mariupolist põgenenud tütrele, kes sai äsja emaks. Tütre üürikodu omanik on lubanud vanematel seal nädala või paar peatuda, aga püsivalt seal elada ei saa. Senised korteriotsingud pole vilja kandnud.
“Ei ole kallis, aga mitte kõik ei soovi korterit sõjapõgenikele üürida,” nentis Nataša.
Dzingel sai augusti alguses teada, et riik sõjapõgenike majutamiselepingut nendega ei pikenda ja ukrainlastel tuleb 16. septembriks välja kolida.
“Pisaraid näeme iga päev, see on fakt. Need põgenikud, kes meie majas elavad, on sellega väga rahul. Nad on leidnud kas siin samas majas või siin läheduses töökohad. Peredega lapsed on saanud koolikohad, lasteaiakohad, meie majas on ka väga palju lemmikloomadega inimesi. Kui vaatate meie hotelli ümbruses ringi, siis loomapidamiseks on see koht väga hea. Ma mõistan inimlikust seisukohast, et nad siit kolida ei soovi,” rääkis Dzingli juhataja Pilary Viin.
Sotsiaalkindlustusameti kriisireguleerimise juhi Vadim Ivanovi sõnul ei saa väita, et riik ei soovi põgenikke Dzinglisse majutada. Lähiajal korraldatakse uus hange, kus võib ka hotell osaleda.
“Paraku peab tunnistama, mingi ebamugavusolukord elanike jaoks võib tekkida. Peavad ühest kohast teise liikuma, aga paraku see nii on. Inimlikult ma ju saan aru, et kõik me tahame parimat võimalikku oma pere jaoks, kuid siin on oluline aru saada, et me ei paku ju mugavusteenust, me pakume abi ja hädaabi, selleks, et inimesed saaksid kuskil ajutiselt olla,” ütles Ivanov.
Kui märtsis oli Dzinglis ligi 750 sõjapõgenikku, siis praegu elab neid seal ligi 400. Esmaspäeval pidi Dzinglist välja kolima 30 põgenikku, kellest osa viidi vanalinnas asuvasse Baronsi hotelli, teiste uueks elukohaks määrati kunagine Sõmera hooldekodu Saaremaal. 20 ukrainlastest 11 keeldus mere taha kolimast.
Err.ee