Rahandusministeeriumi tutvustas teisipäeval 2023. aasta riigieelarve koostamise aluseks olevat majandusprognoosi, mille järgi kasvab Eesti majandus sel aastal kokku 1 protsendi võrra. Tuleval aastal peaks majandus kasvama aga 0,5 protsendi võrra, vahendab BNS.
Viimatises, aprillis avaldatud suvises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium veel Eesti tänavuseks majanduslanguseks 1 protsendi.
2024. aasta majanduse reaalkasvuks prognoosib ministeerium 3 protsenti, 2025. aastaks 2,5 protsenti ja 2026. aastaks 2 protsenti.
“Kui kevadel oli ebakindlust ikkagi väga palju ja ei olnud prognoosi tegijatel eriti lihtne prognoosida seda, millise mõjuga sõda meie ettevõtjateni jõuab, siis praeguseks on seis selline, et meie majandus ja ettevõtted on olnud palju paremad kohanejad kui me julgesime arvata,” märkis rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pressikonverentsil.
Seda saab ministri sõnul öelda erinevate kriiside kohta. Ettevõtted tulid hästi läbi läbi COVID-19 kriisist ja praeguse seisuga ei ole ka Venemaa peetav sõda sellist mõju kaasa toonud nagu kevadel kardeti.
Võrreldes kevadega näitab praegune prognoos Pentus-Rosimannuse sõnul paremat väljavaadet ka eelarve suhtes. Kui aprillis oli põhjust arvata, et eelarve jääb aasta lõpus ligi 4 protsendiga defitisiiti, siis nüüd on defitsiidi prognoos langenud ligi 2,7 protsendile.
Suurim väljakutse majandusele on ministeeriumi sõnul nii sel kui järgmisel aastal kiire hinnakasv, mis pärsib nii tarbimist kui ka investeeringuid. Tänavuseks inflatsiooniks prognoosib ministeerium 19,5 protsenti, tuleval aastal peaks see langema 6,7 protsendile. 2024. aasta inflatsiooniprognoos on 1 protsent, 2025. aastal 1,5 protsenti ning 2026. aastal 1,9 protsenti.
Sisenõudlus pöördub prognoosi kohaselt 2022. aastal langusesse ning jääb nõrgaks ka 2023. aastal. 2023. aastaks ootab ministeerium 0,5 protsendi suurust majanduskasvu. Olukord hakkab paranema alles järgmise aasta teisel poolel.
Inflatsioon survestab ka palku ning sel aastal peaks palgakasv jääma 11 protsendi ligi, mis jääb siiski tugevalt alla inflatsiooninumbritele. 2023. aastaks prognoosib ministeerium palgakasvuks 7,4 protsenti, 2024. aastaks 5 protsenti, 2025. aastaks 4,6 protsenti ja 2026. aastaks 4,5 protsenti. Reaalpalk hakkab prognoosi alusel tasapisi taastuma ning võiks ministeeriumi hinnangul 2021. aasta tasemeni jõuda 2025. aastal.
Majandussektorite lõikes panustab majanduskasvu eelseisvatel aastatel enim teenuste sektor. Töötlevat tööstust mõjutab ettevaates sisendhindade tõus ning kesisem ekspordinõudlus seoses peamiste kaubanduspartnerite majanduste jahtumisega.
Rahandusministri kinnitusel ei näe prognoos lähiajal ette maksukoormuse kasvu, vaid see peaks püsima ligi 33 protsendi tasemel järgneva nelja aasta jooksul.
Koostatud majandusprognoos lähtub eeldusest, et sõda Ukrainas ei laiene ning energiatargned Euroopas täielikult ei katke. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe sõnul on ministeeriumil siiski vastupidiseks juhuks olemas ka kriisistsenaarium.
BNS
