„Umbes 170 000 Eesti Energia kliendil on talve lõpuni elektri hind fikseeritud parema hinnaga, kui on varasemalt universaalteenuse hinnaks pakutud. Nemad võivad rahulikult talvele vastu minna ja ei pea elektri hinda pidevalt jälgima,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. „Osad meie klientidest on oma elektrihinna fikseerinud aastal 2019 või 2020, mil elektri hind oli võrreldes tänasega kordades soodsam.“
Kliendid ei pea viimaste päevade uudiste valguses midagi tegema. „Meie seisame selle eest, et kliendil oleks võimalikult lihtne. Anname täpsed juhised, kui uus elektrituruseadus ja konkurentsiseadus on vastu võetud,“ kinnitas Sutter.
Tema sõnul teeb energiafirma nendele klientidele, kelle fikseeritud hinnaga lepingud lõpevad näiteks aasta lõpus, automaatselt uue pakkumise. „Pakkumist tasub küsida ka teistelt elektrimüüjatelt. See, mida pakkuda saame, sõltub hetkel turul toimuvast ja natuke ka kliendist ja tema tarbimisprofiilist,“ sõnas ta.
Sutter märkis ka, et elektriturureformi eelnõu said nad paar päeva tagasi ajakirjanike käest ja selle lõplikku mõju on veel vara hinnata. „Tegeleme selle läbitöötamisega.“
Mis puudutab eelnõus pakutavat universaalteenust, siis selle hinna kehtestab konkurentsiamet. Reguleeritud hinna sees on kõik kulud. Mitte ainud muutuvkulud, millega börsil elektrit müüakse, vaid ka püsikulud, amortisatsioon, samuti kapitalitootlus ja ka mõistlik kasum.
Halva uudisena tarbijatele tõi Sutter välja selle, et põlevkivist praegusel ajal odavat elektrit toota ei ole võimalik, isegi nende hindade juures, mis meil praegu on. Muutuvkuludest 80 protsenti on keskkonnatasud – CO2 emissioonikulu ja põlevkivi ressursitasu. CO2 emissioonikulu on veel ajas muutuv, mistõttu tuleb universaalteenuse hinda sageli üle vaadata ja uuesti kooskõlastada.
Vaja rohkem taastuvelektrit
„Praegune turg on justkui peegel, mis näitab, et turul on veel liiga vähe CO2 vaba tootmisvõimsust. Kui oleks rohkem tuule-, päikese, hüdrojaamu, oleks ka hind madalam, sest turg ei vajaks sel juhul kallite fossiilkütustel põhinevate jaamade toodangut,“ möönis ta.
Sutter oli kindel, et energiakriisi lahendamiseks ja hindade langetamiseks vajame palju rohkem taastuvelektrit. Taskukohase ja keskkonnahoidliku elektri tootmise suurendamiseks ning energiasõltumatuse parandamiseks on Eesti Energial vaja investeerida miljardeid.
„Eesti Energia puhaskasum oli teises kvartalis 33 miljonit eurot, kuid samal ajal investeeris kontsern 98 miljonit eurot. Sellest lõviosa taastuvenergia tootmisse ning elektrivõrgu uuendamisse ja uutesse võrguliitumistesse, et meil oleks rohkem soodsat elektrit. Aastatel 2022-2026 on Eesti Energial kavas investeerida ligi 2,5 miljardit eurot, millest enamik uute tuule- ja päikeseparkide ehitamisse kontserni koduturgudel,“ loetles ta.
Universaalteenus kodutarbijale
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise eelnõu, mis kehtestaks kodutarbijatele võimaluse osta elektrit universaalteenusena ning sätestab alused universaalteenusena müüdava elektri hinna määramiseks.
„Eelnõuga on võimalik antud tarbijagrupil lihtsamalt, kiiremini ja efektiivsemalt toetada ning vältida olukorda, kus abivajajad peavad avaldustega ise riigi või kohaliku omavalitsuse üksuste poole pöörduma,” seisab eelnõu seletuskirjas.
Elektrituruseadusesse tehakse muudatused, mis kohustaksid üle 150 MW võimsusega tootmisseadet omava isikuga ühes kontsernis olevat müüjat või Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas üle 50 protsendi suurust turuosa omavat elektrimüüjat müüma toodetud elektrit universaalteenuse korras tarbijatele, kelle hulka kuulub kodutarbija (isik, kes kasutab elektrienergiat oma majapidamise eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- ja kutsetegevusega) ning korteriühistu ja kõigile elektri edasimüüjatele piiritletud elektrienergia hinnaga.
Eelnõu koostamise ajal on ettevõtjaks, kes peaks universaalteenust pakkuma hakkama ainsana Eesti Energia, kes omab Eestis elektrimüügil 58,5 protsendi suurust turuosa, selgitas ministeerium.
Kõnealune regulatsioon on ajutine ning kehtiks 30. aprillini 2026.
