Nii terviseamet kui ka valitsust nõustav teadusnõukoda lähevad võimalikule koroonasügisele vastu veendumusega, et terveks jäämisel on esmatähtis inimese enda vastutus.
Terviseameti juht Birgit Lao ütles sotsiaalmeedias toimunud briifingul, et nii nende ameti kui ka teadusnõukoja siht on hoida ühiskond maksimaalselt avatuna.
Briifingul osalenud teadusnõukoja juhi Toivo Maimetsa sõnul on praegu Eestis märgatav teatud tõus koroonasse haigestumises, nagu on ka naaberriikides. “Jälgime siin hospitaliseerimist, kui praegu on haiglates 130-140 inimest, siis juuni keskel oli see arv veel 60. Ka eelmised koroonalained algasid juulis. Praegu on tegu leebe stsenaariumiga. Eks vaatame, kuidas edasi läheb. Uued lained tekivad inimese ja viiruse koostöös. Viirus muteerub, aga oluline on ka, kuidas meie käitume,” rääkis Maimets.
“Inimene saab teha ise ka palju ära, et nakatumist vältida. Näiteks hinnata seda, kas ta peab minema suure nakatumisohuga kohta, nagu kontserdile. Individuaalne kriitiline riskide hindamine on oluline,” märkis Lao.
Kui varasemalt on räägitud, et 600 täitunud haiglakohta on haiglate maksimaalne piir, peale mida tuleb hakata inimeste kontakte valitsuse otsusega piirama, siis nĂĽĂĽd on see piir hägusam. “Täpselt ei saa öelda, kus asub haiglasĂĽsteemi punane joon,” ĂĽtles Lao. “Kui vaadata ĂĽldist haiglakohtade arvu, siis ĂĽle 200 täidetud voodikoha juures hakkame avama uusi Covid-19 voodikohti. Tartu Ăślikooli Kliinikumis on seda juba tehtud, sest Lõuna-Eestis on haigestumus suurem. Kui hospitaliseeritute arv tõuseb 600 inimesele, siis seda indikeerivad varasemad sĂĽndmused. Enne seda on ambulatoorne ja plaaniline ravi peatunud. Haigla personal on ĂĽlekoormatud ja nad haigestuvad ise ka ja pole kedagi teenust pakkumas,” kirjeldas Lao võimalikku stsenaariumi, mis võib piiranguteni viia.
Hetkel oleme kollases alas, rõhutas Maimets. “Peame olema paindlikud, vaatama mitut parameetrit. Omikron-5 täidab haiglat, aga mitte intensiivravi osakondi. Samuti pole kõik hospitaliseeritud seal Covid-19 tõttu. Tuleb vaadata näiteks, kui palju on spetsiifiliselt Covid-19 patsiente haiglas,” ĂĽtles ta.
“Elu on näidanud, et totaalne isolatsioon on nakatumise vältimiseks parim, kuid seda me keegi ei soovi. Kui otsime meetodeid, mis väldivad raskeid haigusi ja surma, siis on esimene meede vaktsineerimine. Kolm doosi on parem kui kaks ja oleme pidevalt rõhutanud, et kaks doosi pole enam lõpetatud vaktsineerimiskuur, vaid lõpetatud kuur on kolm doosi. Ka Omikron-5, puhul, mis on erinev kõikidest varasematest tĂĽvedest, aitab vaktsiin,” rääkis Maimets.
Terviseamet ĂĽleriigilisi piirangud hetkel vajalikuks ei pea. “Oleme ooteloleku faasis,” sõnas Lao.
Mõelge ise, kas kasutada maski
Lisaks selle aitavad nakatumist vähendada maskid, märkis Maimets. “Neil on selgelt teaduslikult tõestatud tõhusus. Meie soovitus inimestele on see, et mõelge ise, kui liigute rahvarohketes kohtades, kas poleks mõistlik maski ette panna,” ĂĽtles ta.
Maskikandmise kohustuse kehtestamise võimalust Lao hetkel ei näe. “Ma ei näe sunni võimalust hetkel. Oleme leebes faasis ja ĂĽhetaolisi meetmeid praegu kehtestada ei saa. Riskigrupp võib kanda maski seal, kus heaks arvab. SĂĽgisel näeme ilmselt väga kirjut pilti – maskiga ja maskita inimesi,” ĂĽtles ta.
Sarnasel seisukohal oli Maimets. “Loodame, et inimene teab, mis on viirus ja nende teadmiste baasil võtab enda jaoks olulisi otsuseid vastu. Inimese enda tarkuse peale lootmine on hetkel õige teguviis. Saame sĂĽgisel hästi hakkama, kui viiruse mutatsioonid just ĂĽllatusi ei paku,” sõnas Maimets.
Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhi Urmas Sule eestvedamisel on amet teinud haiglavisiite. “Igas haiglas on tehtud ettevalmistusi, olgu need suuremad või väiksemad haiglad. Esiteks on läbimõeldud isoleerimisvõimalusi. Teisena on hapnikuvarusid täiendatud. Kolmandana on tehtud nakkushaigustele sobivaid isolatsioonipalateid,” rääkis Lao haiglate ettevalmistusest.
Vaktsiinipassi kohta rääkis Maimets, et leebes laines pole valitsusel plaanis piiranguid kehtestama hakata. “Usume, et inimesed saavad iseseisvalt hakkama. Teadus ĂĽtleb, et tõde veel selgunud pole. Vaktsiinid töötavad, maskid töötavad, mitte sada protsenti, aga annavad positiivse efekti. Kui jõuame raskesse stsenaariumisse või pandeemiasse, siis peame uuesti rääkima meetmetest, kuidas ĂĽhiskonna funktsioneerimist säilitada,” arutles Maimets.
“Kas sel sĂĽgisel tuleb koroonapass tagasi, sõltub sellest, mida teeb viirus ja mida teeme meie. Tervisenõukogu pole veel soovitanud valitsusel ĂĽhtegi piirangut vastu võtta ja loodame, et see nii jääb,” lisas ta.
Err.ee