Värske uuringuga küsis CV.ee tööandjatelt, kuidas nende organisatsioonis töökiusamisse suhtutakse ja milliseid meetmeid selle tõkestamiseks kasutatakse. Loe lähemalt!
Uuringust selgub, et töökiusu juhtusid on ette tulnud enam kui pooltes organisatsioonides. Kaks kolmandikku ettevõtetest võtab töökiusu tõsiselt ning mõistab, kui laastavalt võib järjepidev kiusamine mõjuda nii ohvri kui kollektiivi vaimsele tervisele ja tööhoiakutele.
Siiski ütleb 30% organisatsioonide esindajaist, et neil ei võeta töökiusamist täie tõsidusega – peamiselt eeldades, et töötajad saavad sellega ise hakkama, aga ka teadmatuse või ressursipuuduse tõttu. Paraku võib teema ignoreerimine minna organisatsioonile nii psühholoogiliselt kui ka majanduslikult kulukaks, sest tööandjale on pandud seadusega kohustus töötaja heaolu eest seista.
Töökiusamisest teavitamiseks on loodud võimalused 82% organisatsioonides
Erinevad töökiusamise vastased meetmed on kasutusele võetud 65% organisatsioonidest. Kõige esmane samm on luua töötajatele turvaline võimalus tööandjat kiusamisest teavitada ja julgustada inimesi sel teemal ka oma otsese juhi poole pöörduma.
Spetsiaalsed anonüümsed teavitusvõimalused on olemas 82% organisatsioonidest. Neist 57% on loonud anonüümse kirjaliku vormi, 37% viib läbi iga-aastaseid üldisi uuringuid ja 25% ettevõtete puhul saab pöörduda spetsialiseerunud töötaja poole.
Kuidas juhtkond kiusamisest kõige sagedamini teada on saanud?
Millised teavitusvahendid toimivad paremini ja millised vähem? 70% kiusamispuhkude korral on kiusatav tulnud sellest rääkima ja 46% juhtudel on personalitöö eest vastutajad seda ise tähele pannud.
Vahel on abiks kolleegide toetus. 35% juhtudel on tulnud rääkima kiusatava kolleegid, kuna ohver ise ei julge ja 24% juhtudel on saatnud kolleegid anonüümseid teavituskirju.
Iga kümnes kiusamisjuhtum on avalikuks tulnud alles siis, kui töötaja jätab tööle tulemata. Kuna tegemist on delikaatse teemaga, tasub julgustada kasutama erinevaid kanaleid, et sellised tõsised kiusamisjuhtumid lahendamata ei jääks.
Milliseid töökiusamise tõkestamise meetmeid organisatsioonid kasutavad?
Jooksev vaatlus.Enamus uuringus osalenud ettevõtetest peab oluliseks jooksvalt jälgida, millised on suhted inimeste ja meeskondade vahel organisatsioonis sees. Peetakse silmas inimeste emotsioone ja sekkutakse, kui keegi on tavapärasest olekust kurvameelsem.
Anonüümne vorm, kus saab kiusamisest teada anda. Isikustamata võimalust teavitamiseks võiks pakkuda lisaks veebivormile, mis on mugav arvutikasutajatele, ka füüsilisel kujul näiteks postkasti näol.
Võimalus vestluseks. Organisatsioonides, kus töökiusamise olemust ja kahjusid on avalikult käsitletud, julgustatakse töötajaid probleemi korral oma otsese juhi, personalijuhi või juhtkonna poole pöörduma, et probleemi vestlusel arutada ning seejärel seda lahendada.
Koolitused, kus räägitakse töökiusamisest. Kui organisatsioonis osatakse töökiusu ära tunda ning teatakse selle ohte ja mõjusid, ollakse valmis kiusamist märgates sellele adekvaatselt reageerima.
Uuringud töökiusamise teemal annavad juhtkonnale ülevaate olukorrast ja suunavad vajadusel tegutsemisele.
Igal organisatsioonil peaks olema töökiusamise ennetamise strateegia, mis aitab vältida nii konflikte kui ka võimalikku mainekahju. Oluline on läbi mõelda, milline käitumine on ettevõttes oodatud, kuidas peaks töötaja käituma kiusamise või selle pealtnägemise korral ning kuidas organisatsioon selliseid olukordi lahendab. Loe lähemalt siin, kuidas töökiusamine väljendub ja kuidas sellest teada saada.
Viidatud uuringu viis CV.ee läbi 11.-24. juulil 2022. Tööandjatele suunatud küsimustikule vastas veebi teel kokku 128 ettevõtte esindajat – juhti, personalijuhti ja personalispetsialisti. Vastajate seas on esindatud erineva suuruse ja tegevusvaldkonnaga organisatsioonid üle Eesti.
