“Teoreetiliselt võib öelda, et valitsus on pädev, kui ühisosa saavutatakse, mingeid muid otsuseid vastu võtma, aga loetud nädalad tagasi allkirjastatud koalitsioonileppes niisuguseid kokkuleppeid kavandatud ei ole,” ütles valitsuse neljapäevasel pressikonverentsil peaministri ülesannetes osalenud välisminister Urmas Reinsalu, kelle sõnul mootorikütuste aktsiisi tänane valitsusliit alandada ei kavatse.
Samas toonitas minister, et järgmisel kevadel kütuseaktsiisi tõusu samuti ei plaanita. “Kütuseaktsiisi puhul näeb kehtiv õigus ette järgmisest kevadest aktsiisihinna kerkimise, kuna edasilükkamine, mida tegi eelmine valitsus, oli tähtajaline. Me oleme põhimõtteliselt kokku leppinud selle, et kindlasti järgmisest kevadest ei ole realistlik tekitada olukorda, kus kütuseaktsiis kerkib. Me kavatseme selle pikenduse kindlasti jõustada,” lisas Reinsalu.
Reinsalu lisas, et tema ministeerium on valmistamas ettepanekut Euroopa Liidule, takistamaks tulevikus Vene Föderatsiooni kodanikele Schengeni riikide viisasid väljastada.
Kuigi Eestis pole Venemaa kodanikele viisasid väljastatud juba märtsist saati, on siiski eelnevalt väljastatud viisade arv üsnagi kõrge: see ületab 50 000 piiri, sõnas Reinsalu pressikonverentsil.
„Juba väljaantud viisasid tuleb revideerida,“ ütles Reinsalu.
Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti sõnul peaks Euroopa Liidu Nõukogu peatama Venemaa kodanikele seni väljastatud turismiviisade kehtivuse ning lõpetama uute viisade väljastamise.
- “Vene turistide reisimine Euroopa Liidu ja Schengeni riikidesse ei lähe praegusel ajal kohe mitte,” ütles Paet. “Euroopa Liidu nõukogu saab teha otsuse, mille kohaselt peatatakse seni väljastatud turismiviisade kehtivus ning uusi ei väljastata. Venemaa režiim, mis peab naaberriigis sõda, saab eksisteerida ainult oma riigi elanike toel. Kuritegeliku režiimi hoidmisel on oma hind.”
- “Mitu kuud tagasi kehtestati piirangud Venemaa lennuühendusele Euroopaga. Selle üks mõte oli, et sõda pidava Venemaa kodanikud ei reisiks Euroopasse. Sama peab kehtima ka muude sõiduvahendite kohta,” lisas Paet.
Urmas Paeti sõnul reisimata Vene kodanikud muidugi ju ei jää. “Just kinnitasid suurt sõprust Venega Uganda ja Etioopia. Ranna- ja ostupuhkuseks kenad kohad,” märkis ta ja lisas, et EL-i ja Schengenisse ei tohi agressorriigi Venemaa kodanikel ostu- ning puhkusereisideks võimalust olla.
Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut rääkis Euroopa Liidu liikmesriikide energiaministrite kokkuleppest, mille kohaselt vähendatakse Euroopas gaasitarbimist 15 protsenti. „See otsus oli erakorraline, ma ütleks juba ka seetõttu, et komisjoni ettepanekust kuni liikmesriikide vahelise kokkuleppeni läks vähem kui nädal,“ märkis ta.
„Mõne liikmesriigi jaoks on see kokkulepe valus. Eesti jaoks seatud eesmärkide täitmine ei ole keeruline praeguses olukorras. Oleksime oodanud ka teistelt ambitsioonikamaks lähenemist, aga siinkohal oli selle ühtsuse näitamine ja kiire otsus olulisem kui see, kas number on 13, 15 või 18. Nii et tarbimise vähenemisest on kokku lepitud ja seda eelkõige seetõttu, et see, see kogus, mida vähendatakse, ületab Venemaalt Euroopasse tarnitavad gaasi kogust.“
Gaas peab tulema mujalt
Sikkut tuletas meelde, et Eesti pole aprillist saati Venemaalt gaasi saanud. „Koalitsioonilepingus on lisaks kokku lepitud, et kui kellelgi selline mõte peaks tulema, et tulevikus Venemaalt gaasitarneid teha, siis oleks meil olemas alus selle võimaluse ära võtmiseks,“ lausus ta. „Aga isegi kui see tarbitav kogus on väiksem, on seda gaasi ikkagi vaja ja kui see ei tule Venemaalt, peab see tulema kuskilt mujalt. Juba eelmine valitsus leppis lisaeelarve raames kokku, et energiajulgeoleku tagamiseks finantseerimistehinguna tegeletakse kolmes suunas.“
Sikkuti sõnul puudutas see ka Soomest varude siiapoole liigutamist, aga eelkõige LNG kai ja toru väljaehitamist, et gaasi vastuvõtuvõimekus tagada ja strateegiline gaasivaru moodusta. „See otsus, millele Urmas ka täna viitas, tegelikult puudutab neid kahte viimast teemat,“ märkis ta. „Eesti varude keskus, kes juba tegeleb strateegilise gaasivaru moodustamisega, on gaasi hankinud ja hangib ka edaspidi. Esialgu oli tähtaeg, et see varu tuleb moodustada 30. oktoobriks, sest ka Läti hoidlas, kus me seda hoiustame, tavapäraselt enne talve saadakse see maksimumkogus kätte ja siis hakatakse seda tarbima.“
Sikkut nentis, et võistlus gaasi pärast on alanud. „Läti hoidla on oma tingimusi muutnud ja lubab hoidlat täita ja sinna gaasi juurde pumbata kuni aasta lõpuni, sest soovijaid ja huvi on,“ ütles ta. „Novembris ja detsembris seda lisavõimekust Läti ja Leedu vahelises gaasitorus on tekkinud nii, et Klaipedast LNG-d on võimalik hoidlasse juurde pumbata.“
Ukraina aitamise uus abipakett
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on ta andnud kaitseministeeriumile ülesande reedeks pakkuda välja Ukraina aitamise uue abipaketi võimalused. “Olen palunud analüüsida väljaõppevõimalusi, mida saaksime Ukrainale pakkuda, kuid loomulikult on oluline ka kõige rohkem Ukraina poolt oodatud moona ja relvastuse küsimus,” ütles Pevkur neljapäeval valitsuse pressibriifil.
Tema sõnul ei tasu ära unustada ka laiemat poliitilist toetust, mida tuleb hoida. “Lähiajal on toimumas ka üks väga oluline ministrite tasandil kohtumine, nimelt 11. augustil toimub Taanis Ühendkuningriigi ja Taani veetav Põhja-Euroopa kaitsealliansi kohtumine seoses Ukrainaga. Seal on kohal ka Ukraina kaitseminister,” ütles Pevkur.
Kohtumisel on lisaks korraldajatele Taanile ja Suurbritanniale esindatud Eesti, Tšehhi, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Holland, Norra, Poola, Slovakkia ja Rootsi.
Pevkuri sõnult peaks sellelt kohtumisel tulema selge sõnum, mida see riigide grupp saab veel omalt poolt teha. “Ukraina abistamine on jätkuvalt väga kõrge prioriteediga, vähemalt minu poolt,” lisas Pevkur.