Teisipäev , 30 aprill 2024
Erakorralised uudised

Koroonatüved BA.4 ja BA.5 on toonud maailmas viiruse uue laine

Koroonaviiruse tüved BA.4 ja BA.5 on toonud maailmas kaasa viiruse uue laine. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hindab, et viimase kahe nädalaga on koroonaviirusega nakatumine tõusnud 30 protsenti.

Aasta algul tuvastatud koroonaviiruse omikroni tüve alatüved BA.5 ja BA.4 on nüüdseks maailmas enamike uute nakatumiste põhjuseks. Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles ERR-ile, et Eestis on olnud BA.1 laine, BA.2 laine, nüüd kindlasti ka BA.5 laine. “BA.5 on meil juba üle poole,” ütles ta.

Põhjuseks on uute tüvede võime murda läbi varem saadud immuunsusest, ükskõik kas eelnev immuunsus on omandatud haiguse läbi põdemisega või on see saadud vaktsiinidest.

“Kui kõrgele ulatub uue laine hari, on raske ennustada kuna riigid testivad oluliselt vähem kui esimese omikroni laine ajal,” ütles Lutsar.

“Portugalis ega Lõuna-Aafrikas ei olnud see laine nii suur kui kevadel, aga seda peab kriitikaga võtma, sest kuskil enam nii massiivselt PCR-teste ei tehta,” selgitas Lutsar. “Kasutatakse koduseid kiirtest ja ilmselt kõik haigusjuhud enam kirja ei lähe.”

BA.4 ja BA.5 laine on eriti Aasias tervishoiusüsteeme koormamas, teatas Reuters. Näiteks Jaapanis tuvastati kolmapäeval 95 000 uut nakatumist, mis jääb vaevu all veebruari rekorditele. Neljapäeval kinnitas peaminister Fumio Kishida, et haiglaravi vajavate inimeste arv püsib madal.

Nii nagu gripivaktsiiniga igaks hooajaks kindlatele tüvede vastu sihitud koroonavaktsiini veel valmistada ei suudeta, tõdes Lutsar.

“Me oleme nende uute vaktsiinide tootmisega alati samm või kaks taga. Kui uut tüve sisaldav vaktsiin jõuab, siis sellel ajal enam neid tüvesid ringlemas ei ole, on uued tüved,” ütles Lutsar.

Lutsar rõhutas samas, et isegi algsel Wuhani tüvel põhinev vaktsiin kaitseb ikka raske haigestumise eest.

Err.ee

Vaata ka:

rotaviirus min

Dr Marje Oona: viirusnakkuste leevendamiseks piisab kodustest ravivõtetest

Sügis on käes ja järjest rohkem tabavad meid erinevad viirusnakkused. Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessor dr