Friday , 20 September 2024

OLULINE: Valmistuda tuleb keeruliseks talveks

Majandusekspertide hinnangul Eestis ärikliima viimase kolme kuuga halvenes ja majandust ootab järgneval kuuel kuul jahtumine,” sõnas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing teisipäevasel pressikonverentsil. “Oluliseks probleemiks on saanud, et Eesti majanduskeskkond pole välisinvestoritele enam nii atraktiivne – kallis energia, halb naaber.”

Josing rõhutas, et meil on palju häid naabreid, aga ühest hullust piisab, et välisinvestorites ebakindlust tekitada.

Josingu hinnangul on väga selgelt näha ka majanduse usalduses, et need riigid, kes on rohkem ohustatud Venemaa agressioonist ja kes tõsisemalt tajuvad, et Putin ongi ohtlik, nendes riikides majandususaldus on madalam.

Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide juunikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse hetkeolukord on rahuldav, kuid võrreldes märtsiga oluliselt halvenenud. Ka eelseisval 6 kuul on veebruaris alanud sõja tõttu oodata majanduse jahtumist. Majanduskliimaindeks langes enam kui 15 punkti võrra ja on nüüd -49.8 punkti.

Josingu sõnul oli Eesti majandususaldusindeks (92,6 p) juunis 8 punkti madalam kui märtsis ja halvem pikaajalisest keskmisest. “Majandususaldus halveneb kogu Euroopa Liidus ja meile oluliste kaubanduspartnerite juures,” nentis ta. “Samas kõigi majandusharude kindlustunne (v.a teenindus) oli juunis veel pikaajalisest keskmisest parem. Müügikasv jätkub, kuid aeglasemas tempos.”

Ekspertide ootused nii investeeringute kui ka eratarbimise arenguväljavaadete osas järgmisel 6 kuul on küllaltki pessimistlikud, kuid siiski vähemal määral kui märtsis. Väliskaubanduse arenguväljavaated on mõõdukalt pessimistlikud: nii ekspordimahu (-17 punkti) kui impordi osas oodatakse langust (-25 punkti). Võrdluseks märtsikuised tulemused vastavalt -46 punkti ja +30 punkti. Tööstusvaldkonnas püsib kindlustunde baromeeter plusspoolel, kuid oodatakse nii toodangu mahu kui eksporttellimuste kasvu aeglustumist. Tööstusettevõtete jaoks on põhiliseks takistuseks tootmise kasvatamisel materjali, seadmete ning tööjõu puudus. Toodangu müügihinnad tõusevad peaaegu kõigis tööstusharudes.

Ka Josing nentis, et ettevõtetel on jätkuvalt raskusi ennekõike tänu tööjõupuudusele ja sisendite kallinemisele ja kallid energiahinnad halvendavad ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet.

EKI prognoosib selleks aastaks 1% SKP kasvu ja 14% THI tõusu, mis tähendab, et ees on keerulised ajad, kuna 14% suurune tarbijahinnaindeksi kasv tähendab, et inimeste reaalpalgad sel aastal vähenevad.

Valmistuda tuleb keeruliseks talveks

Tarbijate kindlustunde kiire langus jätkus. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis -35 (märtsis -16, pikaajaline keskmine -7). Tarbijate kindlustunnet mõjutavad peamiselt Ukrainas toimuv sõda, ebakindlus Venemaa edasiste plaanide suhtes ja kiire inflatsioon. Kuigi tarbimine on püsinud kõrgel tasemel, on perede majanduslik olukord enda hinnangul viimase aasta jooksul halvenenud. Samuti on halvenenud hinnang säästmise võimalikkusele järgmise aasta jooksul.




Josingu sõnul on oodata, et kuue kuu pärast eratarbimine halveneb. “Sest me räägime reaalpalga langusest, me räägime kõrgest inflatsioonist, me räägime kõrgetest energiahindadest tarbija jaoks,” loetles ta. “Ka investeeringud on kuue kuu pärast ilmselt väiksemad, kui nad praegu on. Ja ei olnud ühtegi tuntud majanduseksperti, kes oleks arvanud, et kuue kuu pärast võiks Eestimaal olla parem.”

Inflatsioon teisel poolaastal on madalam, hinnatõus aeglustub ja kodumaiste aktsiate hinnad langevad. Inflatsiooni tasemeks prognoosivad EKI eksperdid 2022. aastaks 14,8 protsenti ja 2023. aastaks 4,4 protsenti.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tõstatas neli olulist punkti. “Esimene on see, et lihtsalt mõistmaks selle olukorra või nende hinnangute tausta – sellist kombinatsiooni, kus meil on sõda ja maailma majanduse aeglustumine, ei ole aastakümnete jooksul olnud,” märkis minister. “Selles mõttes ma arvan, et ei peaks üllatuma, kui konjunktuuriinstituudi hinnangutest vaatab vastu hästi palju ebakindlust.”

Teiseks rõhutas Sutt, et kvalifitseeritud tööjõupuuduse mündil on kaks poolt. “Kindlasti on see kõikide ettevõtete jaoks üks suurimaid pudelikaelu,” nentis ta. “Aga teistpidi näitab see ka seda, et tegelikult ettevõtjad soovivad laieneda ja töötajaid palgata. See näitab majanduse üldist elujõulisust ja ettevõtete elujõulisust.”

Selge üleminek kaitsehoiakule on investeerimiskliimat parandanud

Kolmas Sutti kommentaar puudutas välisinvesteeringuid. “Kindlasti on üldine valmidus investeerida muutunud, mitte ainult Eestis, vaid ka globaalselt,” ütles ta. “Küsimus on, et kas Eesti eristub kuidagi oluliselt teistest riikidest. Ma olen viimastel päevadel suhelnud päris mitmete finantsinvestorite ja ka päris mitmete suurte ettevõtetega, kel tegelikult on huvi Eestisse investeerimise vastu. Nii selleks, et siin turul ise laieneda või siis Eestit kasutada juurdepääsuna Euroopa Liidu turule.”




Sutti sõnul on siin suurt rolli mänginud ka muutused julgeolekupoliitikas. “NATO laienemine Soome ja Rootsi, väga selge üleminek kaitsehoiakule, vägede ja tehnika eel-paigutus,” tõi ta näiteks. “Kõik need otsused, mis Madridis tehti, mõjutavad väga selgelt ka investeerimiskliimat Eestis ja mõjutab seda positiivselt.”

Neljandaks adresseeris Sutt muret innovatsiooni vähenemise osas. “Vähene innovatsioon on olnud ekspertide hinnangutes üks murekohti läbi aegade,” märkis ta. “Viimases raportis viimase kvartali tulemustes oli see üks kõige kiiremini vähenenud murekohti mis näitab, et Eesti majanduse innovatsiooni mahukus ja ettevõtete huvi investeerida innovatsiooni on tegelikult kasvanud ja ma arvan, et pikaajaliselt on see väga hea uudis.”

Vaata ka:

horoskoop tahemargid

Universumil on konkreetne sõnum neljale sodiaagimärgile Reede 20 septembril 2024

1. Sõnn (20. aprill – 20. mai) Sõnum: „Hinda hetke ja ole tänulik.“ Täna võib

horoskoop armastus

Armastuse horoskoop – Reede 20 september 2024

Jäär (21. märts – 19. aprill) Armastuse Horoskoop: Täna võivad suhted saada uue hingamise ja