“Riskitaseme osas oleme liikumas roheliselt tasemelt kollasele, õigemini me juba olemegi seal,” ütles Kallas neljapäeval valitsuse pressibriifil.
Tema sõnul on jätkuvalt pädevad terviseameti soovitused ehk tuleb jälgida oma tervist ning haigusnähtude ilmnemisel tuleb püsida kodus. “Ja kui ikkagi on toimunud haigestumine, siis tasub olla isolatsioonis viis päeva,” lisas Kallas.
Ühtlasi märkis peaminister, et kindlasti peaksid riskirühmad tegema tõhustusdoosi. “Kuigi meil on praegu suur suvi väljas, siis kui praegu teha tõhustusdoos, siis see annab kaitse sügiseks,” ütles Kallas.
Peaminister Kaja Kallase sõnul kestsid koalitsioonikõnelused viimati neljapäeval varajaste hommikutundideni ning paljudes võtmeküsimustes on kokkulepped olemas.
“Oleme rääkinud läbi, et jõuda kokkulepeteni, ja paljudes asjades oleme seda ka saavutanud. Vähemalt mina võiks küll nii öelda, kuigi osad partnerid ei soovi seda välja öelda,” ütles Kallas neljapäeval valitsuse pressibriifil.
Peretoetuste osas nõuab Isamaa maksimumi
Kallase sõnul on näiteks eestikeelse hariduse osas läbirääkijatel ühine arusaam selles, et nii alushariduse kui ka põhihariduse osas oleks üleminek 2024. aastal ja teatud omavalitsuste osas, kus on vaja erandeid teha, saab seda teha valitsuse tasandil. Ühtlasi moodustatakse valitsuse juurde keelenõukoda ehk ekspertide komisjon, kes hakkab andma soovitusi, kellele on mõistlik teha erandeid ja kellele mitte.
“Siin ma pean tänama sotsiaaldemokraate, kes on teinud suuri kompromisse, et see kokkulepe sünniks,” märkis Kallas.
Peretoetuste osas, mis on Kallase sõnul olnud niinimetatud suur tükk valitsusliidu kõnelustel, on Reformierakond valmis tegema kompromisse, samas kui Isamaa nõuab jätkuvalt oma maksimumi.
Elektrituru reformi puhul on Kallase sõnul kokkulepe olemas ehk luuakse võimalus universaalteenuse rakendamiseks, et energiahindu allapoole tuua. “Lisaks leppisime kokku, et inimestele elektri, kaugkütte ja gaasi pealt oleme valmis maksma toetust,” ütles Kallas.
“Meie jaoks on vaidluskoht see, et me oleme aru saanud, et me räägime ikkagi kütteperioodist, mitte mingist kommunismist, kus kõigile kogu aeg raha antakse. Ehk et energiakiriisi ületamine oleks ajaliselt piiratud kütteperioodiga ja ka mahuliselt. Me ei soovi anda signaali, et ärge muretsege, me maksame kõik kinni,” ütles Kallas.
Kõrgharidue rahastamise osas on Kallase sõnul jõutud kokkuleppele ehk järgmise riigieelarve strateegiaga tõuseb rahastus 15 protsenti ehk järgmisks neljaks aastaks seatakse trajektoor paika. “Ja otsustasime ka eile, et oleme valmis selle aasta lõpuni ülikoolidele eraldama täiendavat raha valitsuse reservist, et nad saaksid oma kohustusega toime tulla,” märkis Kallas.
Aktsiise pole kavas langetada
Aktsiiside osas on Kallase sõnul kokkulepe, et neid langetama ei minda, kuna näiteks Saksamaa ja Poola näide on ees, et langetamine sisuliselt tarbijateni ei jõudnud ja paari nädalaga tõusid hinnad endisele tasemele. “Küll aga otsustasime, et praegust erandit aktsiiside vähendamise osas pikendame aasta võrra, et energiakriisiga toime tulla,” ütles Kallas.
Riigikaitse osas Kallase sõnul pole suuri erimeelsusi olnud ja see temaatika on kõigile oluline. Kokku on lepitud, et võimete arendus peab tuginema kaitseväe juhataja sõjalistel nõuannetel.
Kallas tõdes, et Reformierakond on võimuliidu läbirääkimistel juba väga palju kompromisse teinud, samas ei saa eesmärk olla vaid võimuliidu lepe, vaid tähtis on, et koostöö ka toimiks. “Kõik kokkulepped tulevad maksumaksja rahast ja erakordselt rasked ajad on ees,” lisas Kallas.