Täna märgistati Tartu esimene avalik varjumiskoht, mis loodi selleks, et olla paremini valmis kaitsma elanikke sõjalise ohu korral. Varjumiskoht tähistati rahvusvahelise tsiviilkaitse märgisega nagu sarnased paigad teistes Eesti linnades. Märgistuse esmapaigaldamisel Tartus osalesid siseministeeriumi asekantsler Viola Murd, Päästeameti Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos ja Tartu linnapea Urmas Klaas.
Siseministeeriumi pääste ja kriisivalmiduse asekantsler Viola Murd märkis, et sõda Ukrainas on selgelt näidanud, kui oluline roll on Päästeametil riigikaitses ja elanikkonnakaitse püsival arendamisel. „Hiljutise ühekordse rahastusega saame ära teha kriitilisemad elanikkonnakaitsega seotud võimearendused. Üheks selliseks arenduseks ongi varjumiskohtade märgistamine. Samas on pikaajalisteks arendusteks ja püsikuludeks tarvis igal aastal täiendavalt 70 miljonit eurot, et tulla toime meie valitsemisala ülesannetega riigikaitses. Elanikkonnakaitse tugevdamine ei saa tulla igapäevase turvalisuse arvelt,“ märkis Murd. Lisaks rõhutas asekantsler iga elaniku kriisirolli ehk et igaüks teaks, mida ohu korral iseenda kaitseks ja teiste abistamiseks teha.
Tartus on praeguse seisuga välja valitud 18 avalikku varjumiskohta, mis saavad märgistuse juulikuus. Esimene märgistus paigaldati täna Herbert Masingu Kooli hoonele, mille keldrikorruse ruumides varjumiskoht asub. Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on esimesed Tartu varjumiskohad valitud nii, et kaetud oleksid erinevad linnaosad ja need piirkonnad, kus kodus või töökohal varjumiskohti ei pruugi olla. “Tegime täna esimese sammu varjumiskohtade märgistamise osas. Nüüd tuleb edasi tegutseda, et varjumiskohtades oleksid käitumisjuhised ning inimesed teaksid, millal ja millise ohu korral saab sinna varjuda. Selles osas läheb töö koos päästeametiga edasi,“ sõnas linnapea.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse juhi Margo Klaose sõnul sunnivad Venemaa jõhkrad sõjalised rünnakud Ukraina tsiviilielanike vastu meid tegema reaalseid muudatusi Eesti elanikkonnakaitse valmisolekus. „Päästeamet on mõne kuu jooksul koos Tartu linnavalitsusega kaardistanud esimesed 18 avalikeks varjumiskohtadeks sobivat hoonet, kuid see on alles algus,“ sõnas päästekeskuse juht. „Peame õpetama elanikke end muude kriiside kõrval ka sõjalise rünnete korral ise paremini kaitsma.“ Klaos lisas, et jätkusuutlikuks elanikkonnakaitse arendamiseks vajab valdkond püsivat rahastamist.
Riigi esimesed varjumiskoha märgid paigaldati paari nädala eest Tallinna Vabaduse väljaku maa-aluse osa sissepääsule. Paralleelselt käib varjumiskohtade märgistamine Pärnus ja Narvas. Avalikud varjumiskohad on mõeldud ennekõike inimestele, kes on ootamatu ohu korral kaitsetult linnatänavatel ega saa varjuda kiiresti kodus või töökohas. Nende asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele. Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms korral. Erinevate ohtude puhul on ka käitumisjuhised erinevad, näiteks ekstreemsete ilmaolude korral piisab ka lihtsalt siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Et reageerida adekvaatselt, tuleb alati kuulata tähelepanelikult riigi antavaid juhiseid ning käituda nendest lähtudes.
