Eesti Haridustöötajate Liidu värske uuringu kohaselt on väikese palga ja ülekoormuse tõttu ligi 60 protsenti Eesti õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning 92 protsenti on kogenud läbipõlemist. Eesti õpetajaid hoiab endiselt ametis armastus õpetajatöö vastu, aga ka kõrge vanus ja lähenev pension, vahendab BNS.
Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) viis 1700 õpetaja seas läbi uuringu, et kaardistada Eesti õpetajaskonna vaimset tervist ja keerulisel ajal hakkamasaamist. “Nii suure valimiga õpetajate töömeeleolude küsitlust polnud läbi viidud vähemalt 10 aastat,” ütles EHL-i esimees Reemo Voltri.
Küsimusele, kas ollakse kogenud tööl läbipõlemist, vastas jaatavalt 92 protsenti uuringus osalenud õpetajatest, sealjuures on pidevalt kurnatud 23 protsenti vastanutest.
“Ei ole uudis, et õpetajate ülekoormus on probleemiks, aga tuli üllatusena, et peaaegu kõik õpetajad on kogenud läbipõlemist. Peamised põhjused on valdkonnas tegutsejatele teada: õpetajate puudus, eriti väiksemates koolides, mistõttu peab üks õpetaja sageli katma erinevaid aineid, samuti ebapiisav töötasu, mis sunnib tegema ületunde,” kommenteeris Voltri.
Küsitletud õpetajatest 58 protsenti vastas, et nad on kaalunud õpetajaametist loobumist ja teisele tööle siirdumist. Ülekaalukalt suurimate põhjustena toodi välja suurt töökoormust ja väikest palka.
“Õpetaja koormuse puhul tuleb arvestada, et töö klassis õpilastega on vaid jäämäe tipp. Hea tunni ettevalmistamine ja pärast tagasiside andmine võtab vähemalt kaks korda rohkem aega. Seega on õpetajate töökoormus kokku märksa suurem, kui sageli arvatakse, ja selle all kannatab paraku õppe kvaliteet,” selgitas Voltri.
Uuringust selgus, et õpetajatööl siiski jätkatakse töö sisu, kolleegide ning innustavate õpilaste tõttu. Ligi viiendik õpetajatest aga vastas, et jätkavad, sest kõrge vanuse tõttu oleks raske muud tööd leida.
Haridus- ja teadusministeeriumi andmetel on üle 20 protsendi Eesti õpetajatest üle 60 aasta ning üle 55 protsenti õpetajatest üle 50 aasta vanad. “Eesti õpetajate keskmine vanus pole kunagi olnud nii kõrge kui praegu. See tähendab, et lähiaastatel lahkub töölt tuhandeid õpetajaid, kelle jaoks asendust praeguse olukorra jätkudes ei ole. Õppekvaliteedi mõttes tähendab see otsekui üle kaljuserva sõitmist,” ütles EHL-i juht.
“Et Eesti hariduse kõrget taset hoida, on igal aastal vaja mitusada uut õpetajat. Aga tegelikkuses lõpetab vajalikke erialasid oluliselt vähem inimesi ning neistki on enamus juba töötavad õpetajad. Täna on õpetajate töötasu 1412 eurot kuus, aga küsitluse järgi algab motiveeriv palk 2000 eurost, mis ongi Eesti kõrgharidusega töötajate keskmine palk. Alla selle pole lootust piisavalt uusi kvalifitseeritud õpetajaid klassi ette tuua ja Eesti haridus langeb peagi tänasest tipust maailma keskpäraste sekka,” lisas Voltri.
Selle aasta mais läbi viidud kvantitatiivse ja kvalitatiivse osaga küsitlusele vastas üle 1700 üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetaja, kes jagunesid representatiivselt nii haridusasutuste liikide kui vanusegruppide vahel. 1990. aastal asutatud Eesti Haridustöötajate Liit on Eesti suurim õpetajate esindusorganisatsioon.
