Lapse soo määrab kindlaks mees – kui spermis on X-kromosoom, sünnib tüdruk, kui Y-kromosoom, sünnib poiss.
Uues Newcastle’i ülikooli teadlaste tehtud uurimuses kirjutatakse aga, et meeste tõenäosuse omada rohkem X- või Y-kromosoomi kandvaid sperme määrab kindlaks seni avastamata geen.
Geen koosneb kahest osast ehk alleelist, millest kumbki on pärit erinevalt vanemalt. Newcastle’i ülikooli teadlane Corry Gellatly kirjutab oma uurimuses, et tõenäoliselt kannavad mehed kahte tüüpi alleele, mille tulemuseks on kolm erinevat X- jaY-spermide suhet määravat kombinatsiooni, kirjutas Scientificblogging.
Esimest ehk mm-kombinatsiooni kandvad mehed toodavad rohkem Y-sperme ja saavad rohkem poegi. Teist, mf-kombinatsiooni kandvad mehed toodavad enam-vähem võrdselt X- ja Y-sperme ja saavad võrdselt poegi ja tütreid. Kolmandat, ff-kombinatsiooni kandvad mehed toodavad rohkem X-sperme ja saavad pigem tütreid.
Sellest lähtub, et mees, kellel on palju vendi, saab suurema tõenäosusega poegi, samas mees, kellel on palju õdesid, saab pigem tütreid. Ajakirjas Evolutionary Biology avaldatud uurimuses analüüsiti 927 sugupuud, mis sisaldasid infot 556 387 inimese kohta Põhja-Ameerikast ja Euroopast ja ulatusid tagasi 17. sajandi algusesse.
“Sugupuu-uuringud näitasid, et poja või tütre saamise tõenäosus on päritav. Nüüd teame, et vendadega mehed saavad rohkem poegi ja õdedega mehed rohkem tütreid. Naiste puhul pole aga poja või tütre saamise tõenäosust võimalik ennustada,“ seletas Gellatly.
“Mõlema vanema poolt edasi antav geen, mis annab mõnele mehele suurema tõenäosuse saada poegi ja teisele jälle saada pigem tütreid, võib aidata selgitada meeste ja naiste enam-vähem võrdset osakaalu populatsioonis. Kui mehi on liiga palju, leiavad naised kergemini kaaslase ning seega jõuavad edasi pigem tütardega isade geenid kui poegadega isade geenid, mistõttu järgmistes põlvkondades sünnib juba rohkem tütreid,“ ütles Gellatly.
Paljudes riikides, mis osalesid maailmasõdades, täheldati peale sõda poiste järsult suurenenud sündimist. Aastal päras Esimese maailmasõja lõppu sündis Suurbritannias iga saja tüdruku kohta kaks poissi rohkem kui aasta enne sõda. Gellatly kirjeldatud geen võib aidata seda nähtust seletada.
Kuna mõnegi poja tagasitulekut sõjast nägid pigem rohkemate poegadega mehed, said ka need pojad suurema tõenäosusega poegi, kuna olid poegade saamise tõenäosuse isalt pärinud. Samas võis paljude tütardega isa sõjas kaotada oma ainukese poja, kes oleks ellu jäädes suurema tõenäosusega saanud tütreid. See seletaks, miks ellujäänud mehed said pigem meessoost lapsi.
Paljudes riikides sünnib poisse rohkem kui tüdrukuid. Näiteks Suurbritannias ja USA-s sünnib iga 100 tüdruku kohta 105 poissi. Samas sureb lapsepõlves ja noorukieas rohkem poisse kui tüdrukuid. Suurema arvu poiste sünni taga võib olla sama mehhanism, mis suurendas sündivate poisslaste arvu ka pärast sõda.