Foto: liz west/Flickr (CC BY 2.0)
Kristina Kull on üks esimesi inimesi maailmas, kes uurib teaduslikult sigade ajataju.
“Nagu teame inimeste puhulgi, siis ajataju muutub olenevalt sellest, kas meil on põnev olla ja kas aeg lendab linnutiivul või meil on igav ning aeg möödub teosammul,” rääkis Kull “Ringvaates”.
Kulli päevad mööduvadki sigu treenides. Treening näeb välja nõnda, et notsudele lastakse kaht heli: üks pikk, teine lühike. Rõngassaba peab õppima vahet tegema, et lühikese heli korral tuleb minna vasakule poole, pikk heli tähendab paremale liikumist.
Kui see on selge, siis hakkab doktorant mängima sigadele ka teistsuguseid helisid, mis on lühikese ja pika vahepeal. Notsu peab otsustama, kas liikuda heli kuuldes vasaku või parema ukse juurde. “Need vahepealsed helid, mida ta ei ole õppinud, näitavad, kas tema jaoks aeg tundub pigem pikk või lühike,” rääkis Kull.
Teadusrühmas, milles Kull kaasa teeb, elavad uuritavad sead tema sõnul head elu: neil on aedikutes palju põhku ja mänguasju. Kui võrrelda neid rõngassabadega, kes elavad tööstusfarmi tingimustes, kus aedik on kõle ja kus midagi teha ei ole teha, siis esmased uurimistulemused juba näitavad, et elutingimused mõjutavad seda, kuidas sead aega tunnetavad. Heades tingimustes elavad sead naudivad elu ja aeg lendab linnutiivul.
Kull rääkis, et sead on palju lahedamad, kui ta alguses arvas: neil on iseloom ja emotsioonid. Oma doktoritööd soovib ta siduda sellega, et sigade elamistingimused paraneksid. “On teada, et Eesti sigade elu ei ole kahjuks väga hea,” sõnas Kull. Küll aga on mõned farmid, kus notsud saavad põhus tuhnida ja igavust peletada muul moel. Siiski nendib doktorant, et 97 protsenti sigadest võivad sellistest tingimustest vaid und näha.
Err.ee