Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE) ütles intervjuus ERR-ile, et tõenäoliselt liigub Eesti ühiskond regulaarselt, sarnaselt gripivaktsiiniga, tehtavate koroonavaktsiinide suunas.
Millal võiks tekkida vajadus kajastada neljandat Covid-19 vastast vaktsiinidoosi vaktsineerimispassis?
Euroopa Liidu tasandil ei ole lepitud kokku tõhustusdoosi järgse vaktsineerimiskuuri kehtivusaega. See kehtib hetkel tähtajatult. Eestis me tõesti oleme lähtunud nende vaktsineerimiste puhul üheaastasest kehtivusest võimalusega seda vajadusel pikendada või lühendada sõltuvalt uuest teadmisest ja infost.
Praegu eksperdid hindavad, et sügisel kindlasti on vajalik teha neljandad doosid ära riskirühmadele, eakamatele, erinevatele krooniliste haigustega inimestele. Aga tõenäoliselt avame selle võimaluse ka laiemale ühiskonnale. See, kas me lähme ka Covid-tõendid siseriiklikult taaskasutama ja milliste täpsemate tingimustega, see sõltub väga palju sellest, milline saab olema pandeemia kulg. Kas tulevad uued ohtlikud viiruse tüved või pigem leebemad variandid, mis ei eeldagi üleriiklike piirangute kehtestamist. Ja neid otsuseid saab teha valitsus, nii teadusnõukoja, terviseameti ja erinevate ministeeriumite ekspertiisi põhjal.
Kas reisitranspordi puhul, näiteks lennunduses võib eeldada, et see koroonatõendi nõue jääb veel mõnda aega püsima või kuidas te seda suunda praegu näete?
Praegu on ju ajutiselt väga paljud riigid selle maha võtnud, aga küsimus on selles, et mis saab siis, kui tuleb uus viiruse tüvi, mis on ohtlikum praegusest. Siis on tõenäoline, et paljud reisiettevõtted ja riigid hakkavad taas reisimisel Covid-tõendeid kontrollima. See õiguslik raamistik ja võimalus on olemas, kuna Euroopa liidus on kokku lepitud, et pikendatakse Covid-tõendite regulatsiooni 30. juunini 2023, mis tähendab seda, et on veel mõnda aega soovi korral võimalik liikmesriikidel ja ka tegelikult erasektori ettevõtetel inimestelt Covid-tõendeid küsida näiteks riiki sisenemisel või lennutranspordi kasutamisel.
Kas koroonavaktsiini tegemine võib muutuda regulaarseks?
Sügisel tõenäoliselt hakkame laiemalt pakkuma neljandaid doose, mida on ka täna tehtud 14 000 inimesele. Eks see vaktsineerimise tegevus, nii nagu muude haiguste puhul, on selline rutiinne ja pidev töö. Väga võimalik, et ka koroonaviiruse puhul saab olema uus norm, nii nagu gripiviiruse puhul, et kord aastas vähemalt riskirühmadele seda vaktsineerimist soovitada. See, kas see saab olema oluline, vajalik ka nooremate hulgas, seda näitab aeg ja pandeemia kulg.
Kas te olete arvestanud ka sellise võimalusega, et paljud tublid esmased vaktsineerijad ei soovigi enam vaktsineerida? Kuidas riik sellise olukorraga tegeleks?
Loomulikult me ju algusest peale oleme teadnud, et iga järgmise nii-öelda vaktsineerimise ringi tegemine on eelmisest keerulisem. Seda näitavad juba kasvõi statistilised numbrid mitte ainult Eestis, vaid Euroopas tervikuna. Ehk esimese doosiga hõlmatus on igal pool kõrgem kui tõhustusdoosiga hõlmatus ja kui tuleb teha veel neljas ja viiest doos, siis kindlasti hõlmatus on ka madalam.
Aga nagu viitasin, siis täna on tegelikult, et oluline keskenduda riskirühmade kaitsele ehk 60 pluss vanuserühmale, teatud krooniliste haigustega inimestele, kes tõenäoliselt saavad ka ise väga hästi aru, et selle täiendava tõhustusdoosi tegemine võib olla nende jaoks elu ja surma küsimus.
See, et meil ei ole täna näiteks ka gripivastane vaktsineerimine või muud sellised rutiinsed vaktsiinid kuigi levinud, on teada olnud meile ammu enne pandeemiat, ehk meil on riikliku immuniseerimiskava järgse vaktsineerimise hõlmatusega probleeme olnud juba aastaid. Ja samal ajal nende gripivastane vaktsineerimine alles nüüd muutus alates eelmise aasta oktoobrist tasuta kättesaadavaks 65 pluss vanuserühmale, veidi enne seda hooldekodudele. Ülejäänud vanuserühmades on ka täna ju gripivastane vaktsineerimine võimalik inimese enda kulul, mistõttu ei ole ka see kuigi levinud olnud, sõltuvalt sellest, kas siis tööandja või keegi on seda korraldanud või pakkunud. Aga väga paljud inimesed pole ise end varasematel aastatel gripi vastu vaktsineerinud.
Loe edasi SIIT
Allikas. Err.ee
