Viimastel andmetel püsib olukord tööturul endiselt hea ja töökoha leidmine ega palgatõusu välja rääkimine ei tohiks valmistada ületamatuid takistusi. Teisalt on majanduse väljavaade segane ja meeleolud võivad kiirelt muutuda.
Tööturustatistika on rõõmustav
Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet viimased numbrid olukorra kohta tööturul, täpsemalt 2022. aasta esimeses kvartalis. Värske statistika kinnitas sama, mis tegelikult varem juba tunnetuslikult selge oli – jäme ots tööturul püsib endiselt töötaja kätes . Nimelt piirdus töötus esimeses kvartalis kõigest 5,5%ga, samas kui tööhõive määr 15-74-aastase elanikkonna seas jõudis 69%ni. Sellega on tööhõive jõudnud väga lähedale koroonakriisi eelsele tipule, kui 2019. aasta viimases kvartalis küündis hõive 70% lähedale. Märkimisväärne on, kui kiiresti tööhõive paranemine on toimunud. Veel eelmise aasta alguses oli hõivemäär napp 66%.
Ootuspäraselt on tööhõive paranemine toimunud ennekõike teenindussektori arvelt, kus koroonapiirangute kadumine võimaldas ettevõtetel naasta normaalse äritegevuse juurde. Võrreldes 2021. aasta viimase kvartaliga, suurenes selle aasta alguses seal töötajate arv 12 500 inimese võrra. Kokku küündis teenussektoris töötavate inimeste arv 467 000ni, mis muide tähendab, et sel alal töötab nüüd rohkem inimesi, kui kunagi varem.
Mis puudutab töötajate sissetulekuid, siis keskmise palga välja selgitamine selle aasta esimeses kvartalis võtab veel pisut aega. Suure tõenäosusega oli palgakasv aasta alguses siiski hoogne ning võis küündida rohkem kui 8%ni.
Olukord majanduses on muutunud
Majandusstatistika igavene häda on see, et saame tagantjärele teada vanad uudised, samas kui olukord majanduses võib olla juba kardinaalselt muutunud. Eriti selge on see praegustes oludes, kus sõda Ukrainas ja rekordiline inflatsioon on varasemad eeldused pea peale keeranud. Ent mida arvavad majandusosalised muutunud oludest ise?
Kõige parema pildi sellest annavad igakuised konjunktuuriuuringud ettevõtjate ja tavainimeste seas. Alustuseks tuleb öelda, et käesoleva aasta algus oli tööturul erakordne. Nimelt saavutas ettevõtete värbamisplaane kirjeldav tööturuootuste indeks 2021. aasta lõpus kõrgeima tipu alates 2007. aastast ja püsis seal ka aasta alguses. See tähendab, et väga suur hulk ettevõtteid olid tuleviku osas optimistlikud ja soovisid töötajate arvu kasvatada. Koos sõja algusega on optimism pisut langenud, ent see ei tähenda, et tööandjad sooviksid töötajate arvu vähendama asuda. Vastupidi, ka aprilli seisuga oli rohkem neid ettevõtteid, kes soovisid töötajaid juurde värvata, kui neid, kes nende arvelt kokku soovisid hoida. Samas usuvad tarbijaküsitluse põhjal inimesed aina enam, et töötus on tõusuteel. Koroonakriisi ajal oli neid muidugi palju rohkem.
Majanduse põhistsenaariumid tööturuolukorra halvenemist ei ennusta
Ehk siis – konjunktuuriuuringute põhjal on sentiment pisut halvenenud, kuid vaade siiski pigem optimistlik. Teisalt teame, et viimastel kuudel on majandus suutnud pidevalt pakkuda negatiivseid üllatusi. Kui lugeda analüütikute kirjeldatud stsenaariume, mis täna majanduses võivad lahti rulluda, on neist peamine endiselt see, et midagi hullu ei juhtu. Kuigi SEB prognoos tänavuseks majanduskasvuks on kõigest 0,6% ja keskpank ning Rahandusministeerium ennustavad suisa majanduslangust, siis on see pilt natuke petlik. Nimelt on saab nominaalne, tavalistes eurodes mõõdetav majanduskasv olema endiselt väga kiire. Ehk siis – kuigi kulud suurenevad inflatsiooni tõttu kiiresti, suurenevad kiirelt ka tulud. Seni kuni raha hoogsalt ringi käib, püsib tugev ka tööturg.
Mõned sektorid võivad kannatada
Küll võivad erandiks osutuda sektorid, kus Vene transiidi kadumise ja hinnatõusu mõju valusamini hammustab. Kõige rohkem on olnud juttu transpordisektorist, kus muret valmistab äri oluline vähenemine Venemaaga. Tõendeid selle kohta on hetkel leida muidugi raske, kuna enne sanktsioonide jõustumist on kaubavahetus vastupidiselt hoogu juurde saanud. Samuti pole selge, kui oluline Venemaa suund siinse logistikasektori jaoks tegelikult oli. Tervikuna töötas veonduse ja laonduse alal mullu üle 7000 inimese, kuid valdava enamuse puhul ei omanud Venemaa nende töös mingit tähtsust.
Mõnevõrra vähem on kõneainet pakkunud ehitussektori tulevik, kelle väljavaate muudab ebakindlaks võimalus, et suure hinnatõusu tõttu jäävad paljud planeeritud projektidest sellel aastal katki. Ehitussektoris oli mullu hõivatud pea 9000 inimest ja koos seotud tegevusalade nagu ehitusmaterjalide tootmine, transport, projekteerimine jpm on sektoril siinsele tööhõivele märkimisväärselt suurem mõju. Siiani on ehitussektori ettevõtted värbamise osas pigem optimistlikud ja tööjõupuudust peetakse ettevõtjate hinnangul suuremaks probleemiks, kui seda on nõudlus. Saab siis näha, kas ka aasta teises pooles.
Vähemalt matemaatiliselt peaks võimalikke probleeme aitama siluda teenussektori jätkuv kasv. Iseasi, kui edukaks ehitajate või raudteemeeste siirdumine teistele aladele osutub. Kui lõpetuseks lubada musta huumorit, siis kõige negatiivsema stsenaariumi korral – Soome vabade töökohtade arv on jõudnud ajaloo kõige kõrgeima tasemeni. Loodame muidugi, et üle lahe pole eestlastel rahahäda tõttu enam kunagi vaja minna.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
