Thursday , 21 November 2024
Erakorralised uudised
paikesekreem

Kui tugev päikesekreem on igapäevaseks kasutuseks parim?

Päikeselisi päevi lisandub aina enam ning sellega koos kerkib päevakorda küsimus, kui tugeva kaitsefaktoriga päikesekaitsekreemi igapäevaselt kasutada. Mida sobivat kreemi valides tähele panna, selgitab BENU apteegi farmatseut Ketter Ross.

Päikesekaitsekreem pole mõeldud vaid rannas kasutamiseks

Esimene soe päike pärast pikka ja külma sügistalvist hooaega on igati mõnus pai nahale. “Varajane päike annab meie meelele juurde positiivsust ning kehale värskust, kuid liigsel päikesel võivad olla mõningad kahjulikud mõjud,” ütles ta.

Selleks, et võimalike kahjulike mõjusid vähendada, peaksime kasutama igapäevaselt päikesekaitsekreemi nii näol kui ka kehal. “Päikesekiirgus võib meie nahale tekitada erinevaid allergilisi reaktsioone ning põletusi. Lisaks on aina rohkem inimestel probleeme ka pigmendilaikude tekkega, mida soodustab just päike,” lisas Ketter.

Need kõik võiksid tema sõnul olla piisavateks põhjusteks, miks igapäevaselt oma keha ja nahka päikese eest kaitsta.

Sobiv variant sõltub inimese eluviisist

Üheks olulisemaks teguriks, mille põhjal päikesekaitsekreeme valitakse, on SPF ning kahekohaline arv selle järel. Siiski on tähelepanelikumad tõenäoliselt märganud, et SPF kaitsefaktorit sisaldavad sageli ka erinevad jumestustooted, aga ka päevakreemid. Kas nendest on päikese vastu kaitseks abi või mitte?

Ketteri sõnul on SPF kreemide kasutamine päikeselisel perioodil kindlasti parem kui oma nahka üldse mitte kaitsta. “Seda, kas inimene peaks kasutama SPF kaitsefaktoriga näokreemi või päikesekaitsekreemi, oleneb suuresti tema igapäevasest elustiilist: kas ta on pidevalt liikuv inimene ning viibib päeva jooksul enamiku aja päikese käes või pigem siseruumides ning päeva ajal väljas ei liigu,” selgitas farmatseut.

Et pidev päikesekiirgus võib tekitada tõsisemaid tervisehädasid, võiksid pidevalt õues viibivad inimesed kindlasti päikesekreemi kasutada. “Inimesed, kes aga töötavad rohkem päevasel ajal kontoris, võivad kasutada tavalist päevakreemi SPF sisaldusega. Päevakreemides küll kasutatakse enamasti madalama tasemega SPF-d, seega tuleks see valida oma igapäevaste tegevuste põhjal,” märkis Ketter.

Kui tugev päikesekreem on igapäevaseks kasutuseks parim?

See aga toobki meid peamise küsimuse juurde: kui kõrge peaks olema igapäevaseks kasutamiseks mõeldud päikesekaitsekreemi SPF? Ketteri sõnul sõltub see eelkõige sellest, kui kaua otsese päikesekiirguse all viibitakse. “Kui minnakse päevaks randa, siis kindlasti SPF50 ja seal olles tuleks ka mitu korda päikesekreemi uuendada,” toonitas ta.

Samamoodi on kõige tugevama SPF faktoriga kreeme soovitatud kasutada näiteks pikaajalisel jalutuskäigul. “Jalutades ei saa me tavaliselt arugi, millal me täpselt päikese käest põletada saame ning tavaliselt kannatavad siis just kõige rohkem paljad õlad ja näo ülemine piirkond,” tõi ta välja.

“Kui aga inimene ei viibi pikalt otsese päikesekiirguse käes, piisab ka SPF30 kasutamisest,” lisas Ketter. Laste puhul aga peaks kindlasti päikesekreeme kasutama igapäevaselt, kuna nende nahk on õrnem ning keha erinevatele kahjulikele mõjudele palju vastuvõtlikum.

“Õnneks on inimesed ka ajaga teadlikumaks muutunud ja vähe on arvamust, et kui kasutan päikekaitsekreeme terve suve, siis keha ei päevitugi. Tegelikkus on vastupidine: keha võib teinekord päikekaitsekreemi kasutades just rohkem päevituda, kuna ei pea samal ajal tegelema päikesepõletusest tingitud tagajärgedega,” ütles farmatseut.

“Seega ei tohiks päikesekreeme, eriti suuri arve seal SPF sõna järel karta, sest nende kasutamine hoiab naha noorena ning hiljem ei pea päikese kahjulike mõjude tagajärgedega tegelema,” julgustas Ketter Ross.

Allikas:  Benu.ee

Vaata ka:

Seminar Almatos

Almatõs arutati multilateralismi väljakutseid

Eile, 20. novembril toimus Almatõs välisministeeriumi, Eesti suursaatkonna Kasahstanis ja mõttekoja CAPS Unlock korraldatud rahvusvaheline

talv minuaeg.com 1

Transpordiamet: Teeolud muutuvad lume ja libeduse tõttu keeruliseks

Täna päeval liigub keset Eestit tihe lumesajuvöönd, mistõttu teeolud on Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu maanteedel sajupiirkonnas