Kuigi konfliktid võivad tunduda ebameeldivad, siis teadlaste sõnul on need laste arengu seisukohast vajalikud. Täiskasvanute puhul võimaldab konflikt tõsta suhte kvaliteeti ja lähedust ning parandada teineteise mõistmist.
Tartu Ülikooli arengupsühholoogia teadurid Anni Tamm ja Pirko Tõugu uurisid peagi ilmuvas teadusartiklis konflikti narratiive. Tamme sõnul kipub olema nii, et lahkhelisid peetakse halvaks ja sageli seostatakse neid agressiivsuse ja kiusamisega. Selle vältimiseks anti uuringus osalejatele konflikti definitsioon ette. “Teadlased mõistavad konflikti nii, et kahe inimese vahel on erinevus nende eesmärkides, vajadustes, väärtustes ja soovides,” lausus teadur.
Inimestel paluti kirja panna vabas vormis lugu mõnest minevikus aset leidnud lahkhelist. Tegemist on ühe esimese uuringuga Eestis, mis vaatles täiskasvanute konflikte.
Uuringu eesmärk oli teada saada, mis teeb konfliktist positiivse või negatiivse kogemuse. Konflikti tunnused jagati kolme kategooriasse: konflikti protsess ehk kuidas inimesed lahkheli ajal käitusid; konflikti tulemus ning emotsioonid ehk kuidas inimesed tundsid end konflikti ajal ja pärast seda.
Uuringu tarbeks paluti igal inimesel meenutada kaht konflikti, mida nad on kogenud: üks negatiivne, teine positiivne. See andis aimduse, mis teemadel ja kellega inimestel lahkhelid tekivad. Palju oli konflikte suhete teemal: ootused paarisuhtes, kuidas teine osapool peaks käituma. Ka töökeskkonnas kerkisid esile suhete küsimused. Näiteks, kui ülemus ei mõista töötajat või tekivad kolleegidega arusaamatused.
Rohkem negatiivseid põhjuseid
Negatiivse konflikti kogemuse puhul kirjeldati tunnuseid kõigist kolmest kategooriast. Oluline oli, kuidas konfliktiprotsess toimus, millise tulemuseni jõuti ja kuidas inimene end selle käigus tundis. Positiivse konflikti puhul oli kõige olulisem tulemus. Konflikt oli inimeste hinnangul hea siis, kui saadi oma tahtmine või suhe teise inimesega paranes, muutudes lähedasemaks ja teineteist hakati paremini mõistma.
“Eks see oli aimatav, et rohkem toodi välja põhjuseid, miks konflikt on negatiivne. Ma arvan, et inimestel on lihtsam leida põhjuseid, miks konflikt on halb, kui miks see on positiivne,” lausus Tamm.
Kui konkreetsematest tunnustest rääkida, siis Tammele jäid silma kaks teemat: kuidas osapooled käitusid ja kas konflikt sai lahenduse. Need tunnused olid olulised nii positiivse kui ka negatiivse konfliktikogemuse puhul. Lahkheli nimetati positiivseks siis, kui osapooled käitusid teineteisega arvestavalt, kuulasid ja rääkisid omavahel. Kui osapooled olid ründavad ja proovisid enda tahtmist läbi suruda, oli kogemus negatiivne.
Positiivse konflikti puhul räägiti mõlema osapoole heast käitumisest, aga negatiivse konflikti puhul nähti, et eelkõige käitus halvasti teine osapool ja enda süüd niivõrd esile ei toodud. “See võib olla seotud sellega, et kui tajume kogemust negatiivsena, siis paneme ennast ohvri rolli, kus teine osapool on paha ja teeb meile liiga. Natuke on enda käitumise suhtes pimedust ning rohkem tajutakse ülekohut ja solvumist ehk tugevaid negatiivseid emotsioone,” lausus Tamm.
Kuigi tihtipeale kipub levima eksiarvamus, et konflikt ei saa olla positiivne, siis Tamm rõhutas, et nii see kindlasti ei ole. Teaduri sõnul tuleb siin vahe sisse selles osas, kuidas inimesed konflikti suhtuvad ja kuidas teaduskirjandus seda käsitleb. “Igapäevaselt me omistame konfliktile negatiivse alatooni, aga teaduskirjandus vastupidi rõhutab konflikti positiivset külge,” sõnas ta.
Laste arengu seisukohast on Tamme sõnul konflikt väga oluline, sest võimaldab mitmeid olulisi oskusi arendada. Näiteks eneseregulatsiooni, arusaama sotsiaalsetest reeglitest, koostöö tegemist ja teiste inimeste vaatenurga mõistmist. Täiskasvanute puhul võimaldab lahkheli suhte kvaliteeti ja lähedust tõsta ning suurendada teineteise mõistmist. “Kui täiskasvanuid suunata konflikti positiivsele küljele mõtlema, siis nad tulevad sellega toime küll. Meie uuringus ei olnud ka kedagi, kes oleks jätnud positiivse loo kirjutamata. Inimesed suutsid väga kenasti põhjendada, miks konflikt oli nende jaoks positiivne,” lausus Tamm.
Teadur jõudis uuringus lisaks tulemuseni, et tihtipeale annavad inimesed hinnangu konflikti negatiivsusele või positiivsusele alles siis, kui konflikt läbi saab. “Lahkheli võis olla hästi negatiivne, kus osapooled ründasid teineteist, olid vastikud, aga hiljem inimene mõtestas olukorra enda jaoks läbi ja võttis sellest kogemusest ka midagi positiivset kaasa. Justkui õpikogemusena,” lausus ta. Ühtlasi nähti seda positiivse tahuna, kui hiljem sai konfliktiolukorrast teistele pajatada kui põnevast kogemusest.
Kuidas konflikte lahendada?
Ühte võluvitsa konfliktide edukaks lahendamiseks nõnda, et sellest jääks positiivne tunne, Tamme sõnul ei ole. Lahkhelide lahendamisel sõltub palju sellest, kelle vahel need aset leiavad. Töökaaslaste peal võib töötada mõni teine strateegia kui kodus oma elukaaslasega.
Küll aga on teaduri sõnul universaalne soovitus püüd teineteist kuulata ja dialoogi astuda. “Pime oma tahtmise läbisurumine ei tööta,” lausus ta. Inimesed hindavad aga tema sõnul väga, kui teineteist kuulatakse ja jäädakse rahulikuks. Just viimane on kõige olulisem ja on Tamme sõnul oskus, mis tihtipeale vajab õppimist. “Ma arvan, et see on igati arusaadav, kui me alati ei tule 100 protsenti kõigi konfliktidega nii ideaalselt toime, kui me tahaksime. Aga see ongi oluline õpikogemus,” sõnas ta.
“Kui ma ennist ütlesin, et konfliktidel on positiivne ja arendav mõju, siis ühel hetkel tuleb ikkagi piir ette. Kogu aeg konfliktisituatsioonis olla ei saa. Samuti peab konflikt olema konstruktiivne,” lausus teadur. Kui kumbki osapool ei kuula, surudes oma tahtmist läbi, siis taoline lahkheli Tamme sõnul positiivset mõju ei avalda. Küll aga on vajalikud konfliktid, kus teineteist kuulatakse ja erimeelsused püütakse läbi töötada.
“Konflikti ennast ei tasu karta, aga vaeva tuleb näha lahendustega, mitte pimesi oma tahtmist läbi suruda,” sõnas Tamm.
Err.ee
