2021. aastal registreeriti Eestis kolm lennuõnnetust, milles ei hukkunud ühtki inimest, selgub Transpordiameti iga-aastasest lennuohutuse kokkuvõttest.
“Viimase viie aasta jooksul on hukkunutega lennuõnnetusi olnud õnneks vaid üks – 2017. aastal toimunud lennuõnnetus,” ütles Transpordiameti ohutuse ja järelevalve teenistuse direktor Marek Rauk. “See näitab, et meie lennunduse ohutuse tase on jätkuvalt kõrge.”
2021. aastal juhtunud õnnetustest kaks olid seotud juhitavuse kaotanud deltaplaanidega ja ühe põhjustas ebaõnnestunud õhkutõusmine kopteriga R44. Toimus ka üks tõsine intsident, kui väikelennuk Piper PA-46 sooritas hädamaandumise Tallinna lennuväljal. Ohutusjuurdluskeskuse (OJK) hinnangul oli põhjuseks piloodi viga – kütuse planeerimisel ainult arvutuslikele andmetele tuginemine ning õhusõiduki käitamisprotseduuridest kõrvalekaldumine.
Kokku teavitati eelmisel aastal 1010-st Eesti lennundusega seotud ohutusjuhtumist, millest üle 700 olid vahetu mõjuta ohutusjuhtumid. Lennuohutust mõjutav juhtum on mistahes sündmus, mis ohustab või võib sellega mitte tegelemise korral ohustada õhusõidukit või sellega seotult inimesi.
Marek Rauk nentis, et aastal 2021 oli Eesti lennundus endiselt koroona mõju all ja kuigi massiline vaktsineerimine vedas lendude arvu suveks tõusuteele, siis viirus tõmbas talvisel perioodil kasvule taas pidurit. “Lennuliikluse mahud tervikuna siiski suurenesid, Eesti lennuettevõtjate lendude arv kasvas 2020. aastaga võrreldes ca 50% ja ületas 29 000 lennu piiri,” ütles Rauk.
Eesti lennujaamu läbinud reisijate arv kasvas möödunud aastal võrreldes eelmise aastaga 53% võrra ja ületas 1 300 000 piiri. 2021. aastal teenindas Lennuliiklusteeninduse AS kokku 116 705 lendu, mis on eelmise aastaga võrreldes 13% ehk 13 207 lennu võrra rohkem. See on aga vaid 49% 2019. aasta koguarvust.
Eelmise aasta alguses võttis Eesti kasutusele uue ohutust mõjutavatest juhtumitest teavitamise ECCAIRS 2 süsteemi, mida jooksvalt arendatakse. Uus süsteem võimaldab lennundusettevõtetel teavitada ohutust mõjutavatest juhtumitest nii käsitsi, kui ka oma raporteerimissüsteemide kaudu. “Uue süsteemi kasutuselevõtt on teavituste arvu oluliselt suurendanud, mis on kindlasti positiivne trend lennuohutuse seisukohast,” nentis Rauk.
Lennuohutuse kokkuvõttest selgub, et Eestis on aasta-aastalt järjest populaarsemaks muutunud ka mehitamata õhusõidukite ehk droonide lennutamine. Transpordiamet tuletab siinkohal meelde, et droonide lennutamisel tuleb eelkõige arvestada mehitamata õhusõidukite lennutamisel kehtivate reeglitega ja teiste õhuruumis liiklejatega, kuid ära ei tohi ka unustada teiste inimeste privaatsust droonidega pildistamisel ja filmimisel.
Lennuohutuse kokkuvõttega saab tutvuda Transpordiameti kodulehel: https://www.transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/lennuohutus/ohutusalased-kokkuvotted#ohutuskokkuvtted