“Siia saabunud 32 000 inimesel on sisuliselt sama lai spekter erinevaid tervisemuresid nagu Eestimaa elanikel. Vähiravi, südame-veresoonkonna haigused, mis tahes traumad – see on kindlasti meie moraalne kohus tagada, et kellelegi ravi ei katkeks,” märkis tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
“Praegu võib öelda, et tervise valdkond on olnud siin väga tubli. Tahaksin kiita nii haiglaid kui perearste kui ka erinevaid tervisesektori osapooli. Koostöö on olnud operatiivne, tihe ja lähtunud alati põhimõttest, et esmajärjekorras tuleb teenus tagada ja küll pärast jõuab pabereid ja kõike muud vormistada,” kirjeldas Kiik.”Ma arvan, et sellise suhtumisega peamegi laiemalt kogu sellesse kriisi suhtuma.”
Mainitud lisaeelarve on ministri sõnul kindlasti samm õiges suunas, et aitab tagada erinevaid kulutusi ja investeeringuid.
“Tõepoolest, mis on tingitud nii-öelda Eesti julgeoleku tagamisest elanikkonna kaitsest, aga oluline on loomulikult ka sotsiaalne mõõde ehk et ka näiteks tervisevaldkonnast töövaldkonnas, sotsiaalvaldkonnas lisaks juba mainitud toimetulekutoetuse piiri muutmisele. Pean oluliseks, et oleme ette näinud vajalikud lisavahendid vajalikud kulud kõigis nendes sektorites teenuste hüvitiste katmiseks.”
Kiige sõnul on loogiline, et Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisega seonduvalt riigil tuleb teha täiendavaid kulutusi, aga oluline põhimõte on see, et selle arvelt ei tohi halveneda Eestimaa elanike teenuste kättesaadavus või ka muude hüvitiste kättesaadavus.
“Lisaeelarve just nimelt seda tagabki, et vajalike terviseteenusteks vajalikeks hüvitisteks, tööturuteenusteks, sotsiaaltoetusteks on ette nähtud lisavahendeid. Ja seeläbi on võimekus pakkuda neid oma elanikele kui siia saabunud sõjapõgenikele kes kõigi nende õudustest kindlasti vajalikku tuge vajavad,” selgitas Tanel Kiik.
“Loomulikult ei välista seda, et sügisel kui toimetulekuolukord peaks halvenema, hinnatus halvenema, võime taas tulla erinevate meetmete nende arutelude juurde.”