„Ukraina sõjapõgenike abistamine on ühest küljest riigi ülesanne, teisalt aga ka meie inimlik kohustus ja tahe,“ märkis riigihalduse minister Jaak Aab. Tema sõnul on Eesti linnad ja vallad põgenikke aidanud sõja puhkemisest alates ning vältimatu abi andmine jätkub kindlasti veel kuid, mistõttu hüvitatakse tekkinud kulud kogu suve vältel.
„Eeldame, et enamikel põgenikest on hiljemalt sügiseks olemas ajutise kaitse staatus ja tekkinud õigus sotsiaaltoetustele Eesti inimestega võrdsetel alustel ning leitud püsivam elukoht.“
Sel nädalal jõustub riigihalduse ministri määrus, mille alusel hüvitatakse kohalikele omavalitsustele Ukraina sõjapõgenikele 24. veebruarist 31. augustini osutatud vältimatu abi kulutused.
Rahandusministeeriumi teatel makstakse hüvitis välja kehtestatud piirmäärade ulatuses kaks korda perioodi jooksul.
Omavalitsustele hüvitatakse põgenike majutuse, toitlustamise, esmatarbeesemete, hädapärasteks toiminguteks vajaliku transpordi ja esmase nõustamise kulud. Hüvitist makstakse vastavalt omavalitsuste esitatud tegelikele kuluandmetele, mis kogutakse perioodi jooksul kokku kaks korda – 15. maiks ja 30. septembriks. Hüvitamine toimub määruses kehtestatud kindlate piirmäärade ulatuses.
Vältimatu abi andmine algab põgeniku Eestisse saabumisel ja lõpeb, kui elamisloa andmise otsuse või rahvusvahelise kaitse menetluse lõpliku otsuse kättetoimetamisest on möödunud 30 päeva. Enamasti on isikul selleks ajaks ravikindlustus ja püsiva elupinna olemasolul on ta hakanud saama toimetulekutoetust. Pärast toimetulekutoetuse määramist on inimesele loodud eeldused iseseisvaks toime tulemiseks ning omavalitsuse poolt vältimatu abi osutamine ei ole enam vajalik.
