Valitsus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu, mis liidaks lastehoiud haridussüsteemi osaks ning tagaks kõigile vähemalt pooleteiseaastastele lastele vanemate soovi korral koha lasteaias või -hoius.
Haridus- ja teadusministri Liina Kersna sõnul on lapse arengu toetamiseks tähtis tagada heatasemeline alusharidus võimalikult varajasest lapseeast. “Uus seadus koondab lasteaiad ja -hoiud, samuti nii era- kui ka munitsipaallasteaiad, ühte süsteemi, mis võimaldab parandada alushariduse kättesaadavust ning kvaliteeti,” selgitas minister Kersna. “Seaduse jõustumisel tuleb kohalikel omavalitsustel pakkuda kõigile soovijatele kahe kuu jooksul lasteaia või -hoiukoht, samuti peavad lasteaiad edaspidi sarnaselt üldhariduskoolidega määrama hariduslike erivajadustega laste õppe koordinaatori, kes aitab korraldada tuge vajavatele lastele vajalike tugiteenuste osutamise.”
Praegu kehtiv alushariduse regulatsioon on killustunud, jagunedes haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õigusaktide vahel. Uue alushariduse ja lapsehoiu seadusega soovitakse lasteaedade ja -hoidude korraldus muuta sidusamaks ning kehtestada alusharidusele ja lapsehoiule senisest ühetaolisem raamistik. Selleks peab lastehoiu pidaja lapse alushariduse omandamise toetamiseks edaspidi koostama alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu tegevuskava, kus kirjeldatakse, kuidas arendatakse lastehoius kuni kolmeaastaste laste üldoskuste arengut.
Seaduse eelnõuga muutuksid lasteaia- ja hoiukohad peredele senisest paremini kättesaadavaks, sest kohalikul omavalitsusel tuleb võimaldada vajalik lasteaiakoht kahe kuu jooksul alates sooviavalduse saamisest. Vajaduse korral tuleb koostööd teha eralasteaedade ja -hoidudega.Kvaliteetsema alushariduse pakkumiseks näeb seaduse eelnõu ette lasteaia direktorite kvalifikatsiooninõuete tõstmise magistrikraadini alates 1. septembrist 2027. Kõigil abiõpetajatel peab eelnõu järgi olema edaspidi vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Rühma registreeritud laste arve ja suhtarve töötajate kohta võrreldes kehtiva koolieelse lasteasutuse seadusega ei muudeta.
Uus seaduse eelnõu pöörab tähelepanu ka kaasava hariduse rakendamisele lasteaedades ning tuge vajavatele lastele toe pakkumine muutub sarnaseks põhihariduses kehtiva süsteemiga. Uue korra järgi on alushariduses edaspidi tugiteenuste määratlemise aluseks üldine, tõhustatud ja eritugi. Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel on võimalik moodustada väiksemaid rühmasid tõhustatud ja erituge vajavatele lastele. Tõhustatud tuge vajavate laste rühma suurus on kuni 12, erituge vajavate laste puhul kuni kuus last. Täiendavalt kehtestatakse eelnõuga lasteaias ka haridusliku erivajadusega laste õppe koordinaatori ehk HEV-koordinaatori ametikoht, kes korraldab tugiteenuste osutamise lasteaias kohapeal. Kohalik omavalitsus võib tugiteenuseid pakkuda ka esmatasandi tugiteenuste keskuse kaudu.
Seaduse eelnõu järgi tuleb alushariduses tagada kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks. Lasteaia õppekeel alates 3-aastastele lastele on eesti keel. Kohalik omavalitsus tagab kõikidele lastele võimaluse käia eesti õppekeelega lasteaias või lasteaiarühmas. Hiljemalt 2027. aasta 1. septembriks peab eestikeelseks õppe- ja kasvatustööks olema igas rühmas vähemalt üks eesti keelt valdav täistööajaga õpetaja.
Tuginedes OECD rahvusvahelise alushariduse uuringu Early Learning and Child Well-being IELS 2020 tulemustele on kvaliteetne alusharidus ning laste üldoskuste toetamine eelkoolieas aluseks edukaks toimetulekuks koolis ja igapäevaelus. Euroopa Liidu hariduse ja koolituse strateegilise koostöö resolutsiooniga on liikmesriikide vahel kokku lepitud siht, et alushariduses ja lastehoius peab 2030. aastaks osalema vähemalt 96% lastest alates kolmandast eluaastast kuni kohustusliku kooliea alguseni. See ühtib Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021‒2035 esitatud eesmärkidega. Euroopa Liidu riikides keskmiselt osales alushariduses ja lapsehoius 2020. aastal 95,5% nelja-aastastest kuni kooliminekueas lastest. Eesti näitaja oli Euroopa keskmisest madalam – 92,9%.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. septembrist 2022. Oluliste muudatuste elluviimiseks kehtestatakse üleminekuaeg. Muutuvaid kvalifikatsiooninõudeid ei kohaldata töötajatele kuni 1. septembrini 2027. Lastehoidudel on aega oma tegevuse vastavusse viimiseks seaduse nõuetega kuni 31. augustini 2025 ning tegevuskava koostamiseks on aega kuni 31. augustini 2023.
