Kui aastaid said koolikokad ühe õpilase koolitoidule kulutada ligi euro päevas, siis elektri ja toidukaupade kallinedes selle summa eest kõhtu enam täis ei saa. Nüüd tuleb omavalitsusel leida keset eelarveaastat koolilõunaks lisaraha.
Tallinna õpilaste koolilõunaks on raha üks euro ja 34 senti. Sama palju maksis see ka aasta eest ja siis kurdeti, et kvaliteetset kõhutäit on keeruline sellise pisku eest pakkuda.
“Võrdluseks, et mahekartul on võrreldes eelmise aasta sügisega kallinenud 100 protsenti, värsked köögiviljad on kallinenud 75 protsenti, liha on praktiliselt 50 protsenti. Täna üritada mõne lihatarnijaga hindasid kokku leppida, siis rohkem kui seitse päeva sulle hinda ette ei öelda,” lausus Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode.
Kui ettevõtte aasta alguses tehtud rehkendused näitasid, et koolilõuna piirhind võiks olla 1.50, siis praeguse hinnaralli ajal ei pruugi see sügisel koolilõuna kulusid katta. Lode sõnul oleks lahenduseks kas piirhinna indekseerimine kord aastas või hanketingimuste muutmine.
“Näiteks Tartu puhul on nõue 50 protsenti mahetooraine. Selles nõudes võiks järele anda ja sellega saaks juba kokku hoida raha. Kui Tallinna puhul viimastes hangetes on olnud hästi lai menüüvalik, näiteks neli praadi peab olema, kui vähendada see nõue kahe peale, oleks juba mingi kokkuhoid,” lausus Lode.
Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsevi sõnul hanketingimuste muutmine kõne alla ei tule, küll saab linn aru, et koolitoidu hind peab tõusma ja toitlustajad on oma ettepanekud ka teinud.
“Kui me räägime et ühe lõuna hind võib olla kallim 26 sendi võrra näiteks, siis loomulikult ei kõla see väga suure tõusuna. Meil on Tallinnas rohkem kui 46 000 koolilast, see tähendab seda, et õppeaastas on see umbes kaks miljonit eurot,” ütles Belobrovtsev.
Vanematelt koolitoidu eest raha küsimist Belobrovtsev põhjendatuks ei pea, küll aga on seda meelt koolitoidu liidu juht Evelyn Esajas.
“Lapsevanem peab ka olema huvitatud sellest, et laps saab hästi koolis süüa, kõike ei saa panna nii ettevõtjate kui kohaliku omavalitsuse õlgadele nende suurenenud kulude tõttu,” märkis Esajas.
Tallinna Ehte humanitaargümnaasiumi peakokk Svetlana Tremaskina sõnul on toiduraha liiga väike, kuigi tema veel ei ole pidanud menüüs järeleandmisi tegema. Kui teha süüa laste soovide järgi, siis saaks odavamalt hakkama.
“Meie lapsed tahaksid süüa iga päev viinereid, mida ei tohi pakkuda. Kui me pakume kala, mis on kallis, siis seda nii ei soovita. Aga kalakotlette, mida pakkuda ei tohi, anna neile kaks korda nädalas, seda nad söövad,” ütles Tremaskina.
Err.ee
