Eestis pole võimaliku sõjalise konflikti puhuks varjendisüsteemi loodud. 2019. aastal leidsid riigikantselei eksperdid, et Eestisse eraldi varjendeid rajada oleks liialt kallis. Rünnaku korral ei pruugiks need aidata. Nii leiti, et kõige mõistlikum on kasutada ohu korral juba olemasolevaid hooneid, keldreid ja maa-aluseid garaaže.
Neist kõige sobilikumad võiks riik tulevikus ära märgistada. Praegu on tulevik käes, aga edusammud kesised. Eestis olevat kusagil ettevõtetes 56 sireeni ja Tallinnas 13. Kuidas neid käivitatakse õhurünnaku olukorras, on siiani saladus. Sireenid asuvad kõrgendatud ohuga, näiteks keemiat käitlevates ettevõtetes. Lisaks – kui lähtuda tavakodaniku seisukohast, siis ei tea ilmselt 99% linnade elanikest, millisesse varjendisse või maa-alusesse garaaži või keldrisse tuleks õhurünnaku puhul pageda.
Pole ka märganud, et ükski mõne kaubakeskuse maa-alustest parklatest oleks kuidagi varjendina tähistatud. Rääkimata, et ohuteavitused on meil kõik elektroonikapõhised: raadio, SMS-id jm taoline, kuid sõjas hävitatakse esimesena just sidevõimalused. Kuigi lohutatakse, et on ka teavitus- või kõlardroonide kasutamise võimalus, ei paku see kuigivõrd kaitset. Üle jäävad ikka vaid vanad head sireenid. Loodetavasti varustatakse nendega kõik linnad. Varjenditena kasutatavate keldrite ja parklate märgistamine poleks samuti kuigi suur töö.