Vasylenko hinnangul on Ukrainal vaja 15 000 tonni toiduabi päevas. „Pool sellest saame me enda varudest ja teise poole juures palume abi,“ täpsustas ta. „See hinnang rajaneb McKinsey arvutustel, kus on näha mis toiduabi, mis piirkondades vaja on. Tahame rõhutada, et 10 miljonit inimest on ümber piiratud linnades ja on väga suur võimalus, et nende inimeste arv veelgi suureneb. Neile on toidu ja veevarusid vaja – neile keda ei saa evakueerida, sest humanitaarkoridore on raske luua, kuna vaenlane ei järgi mingeid reegleid.“
Vasylenko rõhutas, et Ukraina kaotab iga päevaga inimesi – tootjaid. „Me püüame toitu ise toota vastavalt oma tootmisvõimekusele, aga see võtab aega,“ nentis ta. „Logistika on keeruline, see ei võimalda luua süstemaatilist varustamist, et tsiviilelanikud saaksid osta midagi linnades, mis on ümber piiratud. Me ei saa seda kahjuks korraldada.“
Mis puudutab liikmesriikide antud abi, siis on Vasylenko hinnangul kõige suurem komistuskivi suhtlus liikmesriikide kordineerimiskeskustega. „Probleem on prioriteetide määramisega ja kindlasti on vaja parandada suhtlemist, sest see on veel puudulik,“ nentis ta. „Näiteks me keskendusime erivarustusele, tuletõrjeautodele, ja hädaabiteenistuse varustusele, sest meie hädaabiteenistus töötab ööpäevaringselt, aga prioriteete ei pandud paika ja mõnikord üksuste esindajad arvavad, et ei ole piisavalt abi.“
Pervi sõnul on Eesti Punane Rist käivitanud ka psühhosotsiaalse kriisiabi loengutesarja, kus on juba maiks ka esimesed 40 inimest välja koolitatud. „Suur plaan on hetkel 500 inimest sellega koolitada,“ ütles ta. „Lisaks oleme planeerinud, et mai keskpaigast algavad esimesed Ukraina noortele ja lastele korraldatavad integratsioonilaagrid.“
