Seitsmendal nädalal (14.-20. veebruar) pöördus Ă¼lemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 11 833 inimest, neist 21,7% olid lapsed. Arstide poole pöördunute arv pĂ¼sis eelmise nädalaga võrreldes samal tasemel.
Laboratoorselt kinnitati 458 A- ja Ă¼ks B-gripiviiruse juhtum. Gripiviirustest tingitud haigestumuse osakaal pĂ¼sis võrreldes eelmise nädalaga samal tasemel  kõikides vanusrĂ¼hmades välja arvatud vanemaealiste vanusrĂ¼hmas. Vanemaealiste seas kasvas haigestunute arv 45% võrra.
Tervise ja Heaolu InfosĂ¼steemide Keskuse andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 10 gripiviirusega patsienti (eelmisel nädalal 12).
Hooaja algusest on gripi tõttu hospitaliseeritud 126 patsienti.
Käesoleva hooaja jooksul on gripist tingitud tĂ¼sistuste tõttu surnud kolm inimest, vanuses Ă¼le 70-aasta ning tõsiste kaasuvate haigustega. Keegi ei olnud gripi vastu vaktsineeritud.
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud 5219 gripijuhtumit.  Terviseameti andmetel ringleb Eestis A-gripiviiruse alatĂ¼Ă¼p (H3). Selle viiruse alatĂ¼Ă¼biga seotud grippi haigestumise kulgu loetakse raskemaks ja seda just kõrgenenud tĂ¼sistuste ning suremuse ohu tõttu eriti vanemealiste inimeste seas.
Haigestumine Euroopas
Euroopa regioonis, välja arvatud Iirimaa,  grippi haigestumine pĂ¼sib stabiilsena väikese langustrendiga. Iirimaal hakkas gripiviirusega seotud haigestumus kasvama. Gripiseirevõrgustiku andmetel on Euroopa regioonis ringlemas peamiselt A(H3) gripiviirused.