1. Oled sarkastiline.
Sarkasm soodustab loovat mõtlemist ja tegutsemist, väidab uurimus. Kuigi sarkasmi kardetakse, ei riku see inimestevahelisi suhteid, kui seda kasutavad omavahel tuttavad inimesed.
2. Meel muutub.
Inimesed arvavad enamasti, et unistamine ja meele muutus on puhas ajaraisk. See ei vasta tõele. Uus uuring näitab, et unistamine võib olla võti õnnestumise ja kõrge loovuse juurde.
Meele muutumine aitab aktiveerida mitmeid aju piirkondi, erinevalt vaid ühele kindlale ülesandele pühendumisest. Seetõttu aitab meele muutumine kaasa õnnestumisele mitmes eri valdkonnas.
3. Suhtled meelsasti „teisitimõtlejatega”.
Uued ideed ja tehnoloogiad sünnivad sageli mitme inimese ühise mõttetegevuse tulemusel, mitte üksiku geeniuse mõttevälgatuse kaudu. See tähendab, et innovatsioon sünnib väikeste muutuste kaudu, ideede segunemisel. Loovust lisab ja probleeme aitab lahendada see, kui suhtled inimestega, kelle arvamust sa ei jaga.
4. Sa ei pea kinni tähtaegadest.
Tähtaegade ja graafikute unustamine ning analüütilise mõtlemise hülgamine on uurijate arvates tegurid, mis on seotud ahhaa-elamustega. Sellised elamused on tavaliselt tulemuslikumad kui täpne analüütiline mõtlemine.Teadlaste arvates pole loovust võimalik tagant kiirustada. See tuleb, millal tuleb ja sel pole tähtaegadega mingit pistmist.
5. Oled neurootiline.
Loovus käib käsikäes neurootilisuse, kalduvusega negatiivsusele. See tuleneb uurimuse järgi asjaolust, et neil aju piirkondadel, mis on seotud loovusega, on omakorda kalduvus suurendada kõiki maailma ohtusid ja muresid. Teadlaste arvates on neurootilisus ebameeldiv, aga loovuse loomulik kaasnähe.
6. Lased alateadvusel enda eest otsustada.
Mida teadlikumalt sa mõtled ja tegutsed, seda vähem on sinus loovust. Uurijad jõudsid selleni läbi Pictionary mängu, mis on Soomeski levinud. Selles mängus peab osaleja oskama joonistada sõna.
Mängijate ajusid skaneeriti, et näha, millised aju osad on aktiivsed. Uurimus näitas, et tahtlik katse olla loov ei ole parim viis loovuse suurendamiseks.
7. Oled „peast segi”.
Suur loovus käib ühe uurimuse järgi käsikäes hajameelsuse ja keskendumisraskustega. Uurimuses leiti, et loomingulisel inimesel on raske jätta tähelepanuta liikluse hääli, tilkuvat kraani või eemalt tulevaid hääli.
Uuringute väitel on loomingulise inimese aistingud tavapärasest erksamad. Ühtlasi tähendab see, et nad suudavad omavahel ühendada asju, mille peale hea keskendumisvõimega inimene isegi ei tule.
See põhjendab, miks paljud loovad ja andekad inimesed ei talu väliseid ärritajaid. Näiteks kirjanik Marcel Proust vooderdas oma toa seinad korgiga. Keskendumiseks kasutas ta kõrvatroppe.
allikas: eestinen.fi
