www.minuaeg.com
Suhtes ei tee kõige rohkem haiget alati suur tüli või üks halb otsus. Mõnikord kulutavad inimest hoopis väiksed, korduvalt öeldud laused, mis annavad talle järk-järgult märku, et tema tunded, vajadused ja kogemused ei ole partneri jaoks olulised.
Kui mees ei tunne oma naise suhtes kaastunnet ega püüa tema emotsioone mõista, võib see väljenduda väga tavalistes igapäevastes vestlustes. Ta ei pruugi isegi aru saada, kui palju tema sõnad haiget teevad, või võib ta lihtsalt olla harjunud oma partneri tundeid pisendama.
Oluline on siiski eristada ühekordset halba ütlemist püsivast käitumismustrist. Kõigil inimestel tuleb vahel suust midagi, mida hiljem kahetsetakse. Probleem tekib siis, kui halvustavad laused muutuvad suhte tavapäraseks suhtlusviisiks.
1. „Sa reageerid jälle üle.“
See on üks levinumaid viise, kuidas inimese tundeid pisendada.
Kui naine räägib, et miski tegi talle haiget, ei tegele mees enam olukorraga, vaid hakkab hindama tema reaktsiooni. Selle asemel, et küsida, mis täpselt haiget tegi, annab ta mõista, et probleem on naise emotsioonides.
„Sa reageerid üle.“
„Sa oled liiga tundlik.“
„Sa teed sellest suurema asja, kui see tegelikult on.“
Need laused ei lahenda probleemi. Need võivad hoopis panna naise oma tunnetes kahtlema.
Kaastundlik partner ei pea kõigi tunnetega nõustuma, kuid ta suudab neid vähemalt kuulata ja tunnistada.
Ta võib öelda: „Ma ei näinud seda olukorda samamoodi, aga ma saan aru, miks see sulle haiget tegi.“
See on täiesti erinev suhtumine.
2. „See pole minu probleem.“
Terves suhtes ei pea üks inimene teise inimese kõiki probleeme lahendama. Igaüks vastutab oma elu ja tunnete eest.
Kuid partnerlus tähendab siiski teatud määral teineteise toetamist.
Kui naine räägib oma murest ja mees vastab järjekindlalt „see pole minu probleem“, annab ta väga selge sõnumi: sinu mured ei puuduta mind.
Eriti valusaks muutub see siis, kui naine vajab lihtsalt kuulamist, mitte lahendust.
Mõnikord ei oota inimene, et partner probleemi ära parandaks. Ta tahab lihtsalt teada, et ta ei pea seda hetkel üksinda kandma.
3. „Keegi teine ei kurda selle üle.“
Selle lausega võrreldakse naist teiste inimestega ja antakse talle mõista, et tema vajadused on põhjendamatud.
„Minu eks ei olnud selline.“
„Teised naised saavad hakkama.“
„Miks sina ei võiks lihtsalt normaalne olla?“
Selline suhtlus võib muuta suhte ebaturvaliseks, sest inimene hakkab kartma oma vajadustest rääkimist.
Partner ei peaks olema kohtunik, kes otsustab, kas sinu tunne on piisavalt õigustatud.
Kui miski on sulle oluline, väärib see vähemalt vestlust.
4. „Ma ei viitsi sellest jälle rääkida.“
Mõnikord on paus konfliktis täiesti tervislik. Kui mõlemad inimesed on vihased, võib olla mõistlik võtta aega rahunemiseks ja hiljem vestluse juurde tagasi tulla.
Hoopis teine asi on probleemide pidev vältimine.
Kui mees kasutab seda lauset iga kord, kui naine tahab mõnest keerulisest teemast rääkida, jäävad probleemid lahendamata.
Veelgi hullem, kui naine hakkab lõpuks vaikima lihtsalt selleks, et tüli vältida.
Siis võib suhtesse tekkida olukord, kus üks inimene räägib järjest vähem, sest ta teab juba ette, et teda ei kuulata.
Terve partnerlus vajab võimalust rääkida ka ebamugavatest asjadest.
5. „Sa peaksid olema tänulik, et ma sinuga üldse olen.“
See on eriti alandav lause.
Suhte mõte ei ole selles, et üks inimene peab teist endale õnneks pidama.
Kui mees kasutab oma partneri ebakindlust või armastust selleks, et end temast kõrgemale asetada, tekib suhtesse võimutasakaalu probleem.
Armastus ei peaks olema teenus, mille eest peab pidevalt tänulik olema.
Samuti ei peaks keegi tundma, et ta peab halva kohtlemise välja kannatama ainult sellepärast, et partner „on talle üldse olemas“.
Terves suhtes on mõlemad inimesed väärtuslikud.
6. „See on alati sinu süü.“
Konfliktides on harva ainult üks inimene, kes vastutab kõige eest.
Kaastundlik ja emotsionaalselt küps partner suudab vaadata ka enda käitumist ning öelda: „Jah, selles osas tegin mina valesti.“
Kui aga iga probleem pööratakse automaatselt naise süüks, muutub suhte parandamine peaaegu võimatuks.
Ta jäi vihaseks? Naine põhjustas selle.
Ta ütles midagi halvasti? Naine sundis teda seda tegema.
Suhe ei toimi? Naine on muutunud.
Selline mõtteviis ei jäta teisele inimesele võimalust olla lihtsalt inimene, kellel on samuti tunded, vajadused ja piirid.
Miks need laused nii palju haiget teevad?
Üks halb lause ei tähenda automaatselt, et mees ei hooli oma naisest. Inimesed ütlevad vihasena asju, mida nad hiljem kahetsevad.
Oluline on vaadata mustrit.
Kas ta vabandab pärast?
Kas ta kuulab, kui talle öeldakse, et tema sõnad tegid haiget?
Kas ta proovib oma käitumist muuta?
Kas ta suudab tunnistada oma vigu?
Või kordub kõik ikka uuesti?
Kui inimene kasutab pidevalt halvustavaid väljendeid, naeruvääristab partneri tundeid ja keeldub vastutust võtmast, ei ole enam tegemist lihtsalt ühe halva lausega. Sellest võib kujuneda suhtlemismuster, mis lõhub järk-järgult usaldust ja emotsionaalset turvatunnet.
Kaastunne ei tähenda kõigega nõustumist
See on suhtes väga oluline erinevus.
Mees võib oma naisega täiesti vabalt mitte nõustuda.
Ta võib arvata, et naine tõlgendas olukorda valesti.
Ta võib näha mingit probleemi teise nurga alt.
Aga ta saab seda öelda ilma teda alandamata.
Näiteks „Ma näen seda teisiti, räägime sellest“ on hoopis midagi muud kui „Sa oled jälle hulluks läinud“.
Esimeses lauses on ruumi vestlusele.
Teises on rünnak.
Emotsionaalselt küps inimene ei pea oma partneri tundeid enda omadega identseks muutma. Ta peab lihtsalt mõistma, et partneri tunded on olemas ja väärivad austust.
Kui suhtes hakkad end pidevalt nähtamatuna tundma
Üks kõige tõsisemaid ohumärke ei ole isegi konkreetne lause, vaid tunne, mis aja jooksul tekib.
Sa hakkad oma sõnu enne väljaütlemist kaaluma.
Sa ei räägi enam sellest, mis sind häirib.
Sa kardad, et iga vestlus muutub vaidluseks.
Sa vabandad isegi siis, kui sa pole midagi valesti teinud.
Sa hakkad mõtlema, kas sinu tunded on üldse õigustatud.
Ja lõpuks võid olla suhtes, kuid tunda ennast täiesti üksi.
Terves suhtes ei pea inimene pidevalt tõestama, et tema tunded on piisavalt olulised, et neid kuulata.
Kaastunne ei tähenda täiuslikkust. See tähendab valmisolekut peatuda, kuulata ja mõelda ka sellele, kuidas sinu sõnad teisele inimesele mõjuvad.
Mõnikord võib üks aus lause muuta kogu vestluse suunda: „Ma ei saa võib-olla täielikult aru, mida sa tunned, aga ma tahan sind mõista.“
Just selline suhtumine loob suhtesse turvatunnet, austust ja võimaluse koos edasi liikuda.
