Eestis valmistuvad mitmed hooldekodud uuest aastast hindu tõstma. Kuigi hooldereform on muutnud hooldekodu koha inimestele rahaliselt kättesaadavamaks, jääb reaalsus karmiks – kulud kasvavad, töötajaid on puudu ja vabu kohti napib. Hooldekodud põhjendavad hinnatõusu vajadusega suurendada hooldajate arvu ja tõsta nende palku, et tagada hooldekvaliteet vastavalt uutele nõuetele.
Vändra hooldekodu, kus on 50 kohta, plaanib tõsta kohatasu praeguselt 1430 eurolt 1600 euroni kuus. Hinnatõusu peamine põhjus on järgmise aasta juulis jõustuv nõue, mille kohaselt peab ühe hooldatava kohta olema rohkem hooldajaid kui seni. Hooldekodu juhataja Silje Lang selgitab, et see tähendab töö ümberkorraldamist, uute töötajate värbamist ja suuremaid personalikulusid. “Personalikulu on üks hooldusteenuse põhikomponente, ja kui see tõuseb, siis tõuseb ka hoolduskulu,” ütles Lang.
Lang lisab, et kuigi hooldereform on aidanud katta osa kuludest, jääb suur osa siiski kliendi kanda. “Meie oleme enda hoolduskomponendi järgmiseks aastaks arvutanud 720 eurole, kuid meie valla piirmäär on 600 eurot kuus. See tähendab, et 120 eurot tuleb tasuda kliendil endal,” selgitab ta.
Ka Pärnus asuv Tammiste hooldekodu, kus on üle 150 koha, valmistub hinnatõusuks. Juhataja Liina Männiaru sõnul tõuseb kohatasu 2026. aastal ligikaudu 100 euro võrra. “Põhjus on eelkõige palgasurve – hooldustöötajate palgad peavad tõusma ning lisandub ka ametikohti,” ütles Männiaru.
Pärnu linn katab küll hoolduskomponendi täies mahus, mis tähendab, et kohalikule inimesele kohatasu kohe ei suurene, kuid Männiaru hoiatab, et tulevikus peab inimene üha suurema osa teenusest ise kinni maksma. “Kui riik hooldusteenuse rahastamist ei muuda, siis jääb see kulu paratamatult kliendi kanda,” nendib ta.
Hooldereformi järel on hooldekodu koha eest maksmine küll taskukohasem, ent kohti napib. Vändra ja Tammiste hooldekodudes on järjekorrad pikemad kui kunagi varem. “Tammistes ootab kohta sadakond inimest, ja reaalselt vabanevad kohad harva. Üldhooldusel tekib vaba koht ainult siis, kui keegi lahkub,” selgitab Männiaru. Ta lisab, et probleem on üleriigiline – hooldekodu kohti lihtsalt pole piisavalt ja lahenduseks oleks uute hooldekodude rajamine.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel jäi suurem hinnatõus hooldereformi järgsetesse aastatesse, kuid nüüd on tempo aeglustunud. Kui 2023. aastal tõusid hooldekodude hinnad ligi 12 protsenti, siis 2024. aastal vähem kui kaks protsenti. Praegune keskmine kohatasu hooldekodus ulatub 1603 euroni kuus. Mitmed hooldekodud – näiteks Südamekodud, Iru, Rapla ja Põltsamaa – kinnitasid, et neil pole hetkel plaanis hindu tõsta, kuid vajadus selleks võib järgmise aasta jooksul tekkida.
Sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna juhataja Kersti Suun-Deket rõhutab, et keskmise pensioni eest hooldekodu koha eest tasuda pole enamasti võimalik, kuid see polegi olnud reformi eesmärk. “Kui enne reformi oli inimese omaosalus keskmiselt 81 protsenti, siis nüüdseks on see vähenenud 51 protsendini. Eesmärk on hoida seda 50–60 protsendi vahel, kuid kuna kulud kasvavad kiiremini kui omavalitsuste piirmäärad, jääb tasakaalu leidmine keeruliseks,” ütles ta.
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Anti Allas lisab, et hooldereform on siiski toonud märgatava kergenduse peredele. “Kui pere või hooldatava kulu väheneb aastas 6000–9000 euro võrra, on see juba suur samm paremuse poole,” sõnas Allas.
Eestis on praegu kokku 228 hooldekodu ja reformi järel on lisandunud üle tuhande uue koha. Kuid nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine, eriti nende eakate seas, kellel on süvenev dementsus või muud erihooldust nõudvad seisundid. Suun-Deket tunnistab, et dementsusega inimeste hoolduskohtade hinnad on tõusnud peaaegu 3000 euroni, mis seab nii pered kui ka omavalitsused keerulisse olukorda. “See on tõsine murekoht ja nõuab põhjalikumat analüüsi,” lisab ta.
Allas soovitab omavalitsustel kaaluda hooldekodude kohtade loomist vähempakkumiste kaudu ja rajada uusi kohti vastavalt tegelikule vajadusele. “Kui omavalitsus teab, kui palju hoolduskohti on lähiaastatel vaja, saab ta korraldada konkursi ja hinnata erinevate hooldekodude pakkumisi hinna ja kvaliteedi alusel,” ütleb ta.
Kuigi hinnatõusud on hooldekodude jaoks vältimatud, jääb suurimaks väljakutseks siiski inimeste ligipääs hooldusele. Raha aitab, kuid kohtade nappus tähendab, et isegi need, kes suudavad maksta, peavad sageli ootama teadmata aja – ja seni jääb paljude eakate hoolduskoormus perede kanda.
#hooldekodud #hoolekanne #eakad #sotsiaalhoolekanne #hooldereform #elukallidus #hooldustöötajad #palgatõus #sotsiaalpoliitika #EestiUudised #minuaeg
