Möödunud aastal hukkus tulekahjudes 48 inimest, märg haud võttis 30 elu. Võrreldes 2021. aastaga vähenesid nii tulekahjude arv kui ka päästesündmuste arv üldiselt. Kahjutuks tehti 14 985 lõhkekeha, mis on rekordiliselt suur arv.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on Päästeameti statistikat vaadates kõige kurvem asjaolu, et paljud surmajuhtumitest – nii tules kui vees – oleks olnud kergesti välditavad. „Igal aastal hukkub pea 100 inimest õnnetustes, mida oleks saanud vältida. Näiteks veel sel pühadeperioodil kuulsime tulesurmadest majades, kus kuu-kaks varem ei lubanud elanik kontrollvisiiti teinud päästjatel omale suitsuandurit paigaldada,“ ütles Läänemets.
Tulekahjudes hukkus mullu 48 inimest, seal hulgas 32 meest ja 16 naist. Tules hukkunute arv tegi üle-eelmise aastaga võrreldes suure hüppe – tulekahjudes hukkus 9 inimest rohkem. Iseäranis traagiliseks kujunes detsember, mil tulekahjudes kaotas oma elu 12 inimest.
„Ehkki kodus juhtuvad tulekahjud on langustrendis, on murekohtadeks ohtlikud kodud ja suitsuanduri puudumine. Möödunud aastal läbi viidud küsitluse järgi on suitsuandur olemas vaid 87% kodudest, kuigi on kohustuslik kõigis. Paraku oligi toimiv suitsuandur vaid 9 tulekahjus hukkunu kodus ja vaid 41% ohtlikest kodudest. See väike, ent väga vajalik seade on aina tihedamini puudu,“ selgitas Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
Valdavalt hukuvad tulekahjudes inimesed, kes on vanemad kui 60 eluaastat. Pooltel tules hukkunutest olid terviseprobleemid, enamasti liikumispuue. Üle poole tules hukkunutest olid joobes või joobekahtlusega.
Hooletu suitsetamise tõttu hukkus kokku 23 inimest, lahtise tule hooletul kasutamisel 9, kusjuures vähemalt 5 on seotud küünlaga. Elektriga on seotud 9 surma, 5 inimese surm on seotud küttesüsteemiga. 1 inimene hukkus tehnilise seadme rikke tõttu. Toimiv suitsuandur oli olemas 9 kodus.
Veeõnnetustes hukkus 24 meest ja 4 naist, lisaks kaks last. 19 uppunut olid joobes ja/või joobekahtlusega, keskmine joove oli üle 2 promilli.
Päästeameti demineerimiskeskusele oli 2022. aasta erakordselt edukas – aasta jooksul tehti kahjutuks 14 985 lõhkekeha. Eesti maapõu peidab endas paraku veel rohkesti sõjaaegset laskemoona ning seega on iga kahjutuks tehtud lõhkekeha oluline samm meie kõigi ohutuse suurenemisel. 2022. aasta oli erakordne ka selle poolest, et esimest korda alates 1992. aastast ei saanu lõhkematerjali plahvatuses keegi surma ega vigastada.
2022. aastal oli Päästeametil kokku 27 267 väljakutset, millest 13 077 olid päästesündmused. Päästeti 256 inimelu, kiirabile ja/või politseile osutati abi 4760 korral. Vabatahtlikud päästjad osalesid 2791 päästesündmusel, millest 1168 sündmust lahendasid iseseisvalt.
Õnnetusjuhtumite ja väljakutsete lahendamise kõrval tegeleb Päästeamet aina enam ka elanikkonnakaitse küsimustega. Siseminister tunnustas Päästeametit, kes on kriiside tingimustes võtnud järjest lisakohustusi samas järjepidevalt panustades elanikkonnakaitsesse ja inimeste teadlikkuse kasvatamisesse. „Ohutus ja kriisivalmidus algab teadlikest kodanikest, kes oskavad ohte vältida ja ohuolukorras käituda. Sellepärast ongi ülioluline, et riik eraldaks elanikkonnakaitsele püsirahastuse 0,5% SKP-st, et meil oleks muuhulgas laiendada elanike ohutus- ja kriisialast väljaõpet. Kuidas hoida ennast ja aidata teisi – see on ju kõigi meie inimeste, lähedaste, sõprade, naabrite ja kogukondade elu ja tervise huvides,“ rõhutas Läänemets.
„Päästeameti ülesannete hulk on viimasel aastal märkimisväärselt suurenenud. Lisandunud on evakuatsioonikorraldus, varjumine, ohuteavitus ning inimeste ja omavalitsuste kriisivalmisoleku tagamine. Eelmisel aastal eraldas Vabariigi Valitsus Päästeametile esmakordselt kaheks aastaks nende ülesannete täitmiseks 51 miljonit eurot. Kahjuks puudub täna kindlus, et rahastus elanikkonnakaitse arendamiseks jätkub ka 2024. aastal. Mittesõjalise riigikaitse rahastamine peab olema jätkusuutlik ja minimaalselt 0,5% SKP-st,“ lisas Tammearu.
