Möödunud aastal lahendasid kindlustuse lepitajad 257 kindlustusvaidlust, millest 178 lõppes kindlustusandja ja kliendi vahel kokkuleppega. Enim vaidlusi oli liikluskindlustuse juhtumite üle, järgnesid kodukindlustuse ja sõidukikindlustuse vaidlused.

 

 

10 aasta jooksul on kindlustuse lepitusorganitele esitatud 2171 lepitusavaldust, neist kokkuleppega on lõppenud 67 protsenti.

Kindlustuse lepitusorganite nõukoja esimehe Siiri Tõniste hinnangul on kindlustuse lepitus toonud 10 aastaga häid tulemusi. „67 protsenti kõigist kindlustusvaidlustest on lõppenud kokkuleppega tänu lepitajate heale tööle. Kuna lepitus on efektiivne, klientide jaoks tasuta, lepituse läbiviimisel on vähe bürokraatiat ja see on märksa kiirem võrreldes kohtutega, siis on ka kliendid üldiselt lepitusega rahul,“ ütles nõukoja esimees ja Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Tõniste.

 

 

Kindlustusseltside liidu juures tegutseval kindlustuse lepitusorganil täitub tänavu 10. tegevusaasta. Liikluskindlustuse lepitusorgan on Liikluskindlustuse fondi juures töötanud seitse aastat.

Liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul mõjutas koroonaviirus eelmisel aastal kindlustuse lepitusi. „Kuna mullu juhtus 16 protsenti vähem liiklusõnnetusi kui ülemöödunud aastal, siis oli ka vähem liikluskindlustuse vaidlusi. Samas koroonakriisi tõttu ärajäänud reisid tõid kaasa senisest rohkem reisikindlustuse vaidlusi,“ ütles Potsepp.

 

 

Kindlustuse lepitusorgani nõukoja liikme Kaur Kajaki sõnul on tarbijal mitmeid valikuid oma probleemi lahendamiseks. „Kui inimene ei ole kindlustusotsusega rahul, siis on tal võimalik seda kohtueelselt lahendada nii tarbijavaidluste komisjonis kui ka kindlustuse lepitusorganis. Kindlasti tasuks proovida muid võimalusi enne kohtusse minemist,“ nõukoja liige ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Kajak.

 

 

Liikluskindlustuse lepitusorgan ja kindlustuse lepitusorgan on riigi tunnustatud kogud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks. Mõlemas lepitusorganis tegutseb 12 erapooletut lepitajat, kes püüavad kindlustusandjat ja tema klienti lepitada. Eduka lepituse tulemusel sõlmitakse kokkulepe, kus mõlemad pooled nõustuvad tulemusega ja lõpetavad vaidluse. Kokkuleppe täitmine on kohustuslik. Kui pooled ei nõustu lepitusettepanekuga, siis ei pea nad seda heaks kiitma ja neil on õigus pöörduda kohtusse. Lepitusmenetlusega ei kaasne avaldajale lepitustasu ega riigilõivu.

 

 

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.

 

 

LKF on liikluskindlustuse registri pidaja, liikluskindlustuse garantiifond, Eesti rohelise kaardi büroo ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

 

Mis on lepitus?