Ärevus ei näe alati välja selline, nagu filmides kujutatakse. Paljud ärevad inimesed käivad iga päev tööl, naeratavad, hoolitsevad pere eest ja täidavad oma kohustusi. Ometi toimub nende sees pidev võitlus mõtetega, mida teised ei pruugi märgata.
Sageli muutuvad ärevusega seotud käitumismustrid nii tavaliseks, et inimene ise ei teadvustagi neid enam. Need pole iseloomuvead, vaid viisid, kuidas aju püüab toime tulla pideva sisemise pingega.
Siin on 13 harjumust, mis võivad viidata ärevusele.
1. Kõige halvema stsenaariumi ette kujutamine
Ärev inimene valmistub sageli mõttes kõige halvemaks. Isegi väikese probleemi puhul võib ta kujutada ette kümneid võimalikke negatiivseid tagajärgi, kuigi enamik neist ei realiseeru kunagi.
2. Vabandamine ka siis, kui selleks pole põhjust
Paljud ärevad inimesed ütlevad “vabandust” isegi olukordades, kus nad pole midagi valesti teinud. Nad kardavad teisi häirida või kellelegi ebamugavust valmistada.
3. Sõnumite ja e-kirjade korduv ülelugemine
Enne saatmist võidakse sama tekst üle vaadata mitu korda, kartes, et mõni sõna võib jätta vale mulje või kedagi solvata.
4. Ülemõtlemine pärast vestlust
Pärast kohtumist või telefonikõnet võib inimene korduvalt analüüsida, mida ta ütles, kuidas teised reageerisid ja kas ta jättis endast piisavalt hea mulje.
5. Pidev vajadus kõike ette planeerida
Ettearvamatus võib tekitada tugevat ebamugavust. Seetõttu püütakse võimalikult palju olukordi ette planeerida ja kontrolli all hoida.
6. Raskused lõõgastumisega
Isegi puhkehetkel võib mõistus jätkata probleemide lahendamist. Keha puhkab, kuid mõtted töötavad endiselt täistuuridel.
7. Soov kõigile meeldida
Ärev inimene võib vältida erimeelsusi ja öelda “jah” ka siis, kui tegelikult sooviks ta keelduda. Hirm kellegi pettumuse ees võib olla väga tugev.
8. Väikeste muutuste pärast muretsemine
Isegi väike muudatus päevaplaanis võib tekitada ebakindlust ja sisemist pinget, sest aju eelistab tuttavaid ja etteaimatavaid olukordi.
9. Rahutu kehakeel
Jalgade kõigutamine, sõrmede näppimine, pliiatsi keerutamine või küünte närimine võivad olla viisid, kuidas keha püüab liigset pinget maandada.
10. Raskused otsuste tegemisel
Isegi lihtsate valikute tegemine võib võtta kaua aega, sest inimene kardab teha vale otsuse ja mõtleb läbi kõik võimalikud variandid.
11. Üleväsimus ilma nähtava põhjuseta
Pidev muretsemine kulutab palju energiat. Seetõttu võib ärev inimene tunda end õhtuks täiesti kurnatuna, isegi kui päev pole olnud füüsiliselt raske.
12. Liigne vastutustunne
Ärev inimene kipub võtma enda kanda rohkem kohustusi, kui tal tegelikult jõudu on. Ta kardab teisi alt vedada ning seab sageli teiste vajadused enda omadest ettepoole.
13. Enda suhtes liiga karm olemine
Väiksemgi eksimus võib tunduda suure läbikukkumisena. Ärev inimene kipub ennast kritiseerima rohkem kui teisi ning unustab märgata kõike seda, mida ta tegelikult hästi teeb.
Ärevus ei tähenda nõrkust ega seda, et inimene ei saaks oma eluga hakkama. Sageli on just ärevad inimesed väga kohusetundlikud, empaatilised ja tähelepanelikud. Nad märkavad detaile, hoolivad teistest ning annavad endast palju rohkem, kui teised aimatagi oskavad.
Oluline on mõista, et ärevusega ei pea üksi toime tulema. Kui pidev muretsemine hakkab mõjutama und, suhteid, tööd või igapäevast toimetulekut, tasub otsida tuge lähedastelt või vaimse tervise spetsialistilt. Abi küsimine ei ole nõrkuse märk – see on julguse märk.
Kõige tähtsam on meeles pidada, et ükski inimene ei pea olema täiuslik. Me kõik eksime, õpime ja kasvame. Vahel piisab sellest, kui olla iseenda vastu sama mõistev ja lahke, nagu oleme nende inimeste vastu, kellest kõige rohkem hoolime.
