Kui täiskasvanud laps kasutab vanemat ära, ei pruugi see alguses olla ilmselge. Sageli algab kõik väikestest palvetest, ootustest ja käitumismustritest, mis aja jooksul paisuvad ja muutuvad vanema jaoks koormaks. Emotsionaalne manipuleerimine, süütunne ja väsimus võivad olla märgid, et midagi on paigast ära. Järgnevad on kõige selgemad märgid, et täiskasvanud laps kasutab vanemat ära – nii emotsionaalselt, rahaliselt kui ka praktiliselt.
1. Laps eeldab, et vanem lahendab tema probleemid
Mitte ei palu abi, vaid eeldab seda. Kui laps ootab automaatselt, et vanem maksab võlad, teeb praktilised toimingud või lahendab elulised kriisid, siis see viitab vastutuse nihutamisele. Vanem muutub päästjaks, mitte partneriks.
2. Vanema aega ei austata
Kui laps ilmub kohale vaid siis, kui midagi on vaja, kuid kaob, kui vanem soovib suhtlust või toetust, tähendab see, et suhe on ühepoolne. Vanema vaba aega peetakse justkui lõputuks ressursiks.
3. Tänulikkust ei väljendata – isegi mitte väikestes asjades
Tänu puudumine on tugev märk ärakasutamisest. Kui laps ei märka, ei tunnusta ega hinda vanema pingutusi, võib vanem hakata tundma end nähtamatuna või kohustusliku teenindajana.
4. Laps manipuleerib: süüdistamine, solvumine, vaikimine
5. Laps kasutab vanema rahalisi vahendeid ilma tagasimaksmise kavata
Kui rahalaenud muutuvad tavapäraseks ja tagasimakseid kunagi ei toimu, või kui laps eeldab rahalist abi isegi siis, kui ta on võimeline ise toime tulema, on tegemist ärakasutamisega. Sageli lisandub sellele ka õigustunne.
6. Vanema heaolu ei huvita, kuni laps vajab midagi
Kui lapse tähelepanu ilmub vaid probleemide, kriiside või vajaduste ajal, kuid muul ajal on kontakt minimaalne, on suhe funktsionaalne, mitte emotsionaalne.
7. Laps ei võta vastutust oma tegude eest
Vanem peab tema eest vabandama, selgitama või süüd kandma. Täiskasvanud laps, kes suunab kõik süü vanemale, kasutab ära nii emotsionaalset kui ka psühholoogilist ruumi.
8. Vanem tunneb pidevat ärevust ja väsimust lapsega suhtlemisel
Kui iga kontakt võtab energiat, mitte ei lisa seda. Kui vanem tunneb, et peab pidevalt olema valmis “järgmiseks kriisiks”, on suhe tasakaalust väljas.
9. Laps seab oma soovid ja mugavuse vanema vajadustest kõrgemale
Kui laps eeldab, et vanem loobub oma plaanidest, rahast, ajast või rahust, et teda teenindada, on suhe muutunud toksiliseks. Vanema vajadused muutuvad nähtamatuks.
10. Laps vihastab või distantseerub, kui vanem kehtestab piire
Terve suhe talub piire. Ärakasutaja seevastu reageerib piiridele solvumise, raevu või süüdistustega. See on üks kõige selgemaid märke, et laps on harjunud vanemat kasutama.
11. Vanem tunneb, et suhe on kohustus, mitte rõõm
Kui suhtlus lapsega tundub nagu emotsionaalne töökoht, mitte looduslik ja soe side, on vanemat kasutatud liiga kaua. Tavaliselt on sel hetkel vanema sisemine hääl juba ammu märku andnud, et midagi on valesti.
12. Laps paneb vanema tundma, et ta “võlgneb” lapsele midagi
Manipulatiivne tänamatus, kus laps justkui pöörab rollid ümber ja sunnib vanemat tundma süüd või kohustust, on psühholoogiliselt üks ohtlikumaid mustreid.
Kuidas vanem saab ennast kaitsta?
Kõige olulisem on piiride kehtestamine. Piirid ei ole karistus, vaid turvaline raam ka lapse arenguks. Vajadusel tuleb võtta distants, lõpetada rahaline toetamine või selgelt väljendada, mis on vanema jaoks vastuvõetav. Samuti võib abi olla pereterapeudist või nõustajast, eriti kui mustrid on kestnud aastaid.
