erviseamet teatas, et muudab alates 1. maist senist PCR-testimise korda, mille järgi jäävad PCR testimise prioriteediks riskirühmad ja 60+ vanuses elanikud.
Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma sõnul on PCR testimise vajadus siseriiklikult vähenenud ning nakkushaiguste seireks saab kasutada alternatiivseid lahendusi.
“Viiruse leviku kohta hinnangu saamiseks on võimalik rakendada sentinel-seiret ehk valimipõhist testimist, mida on varem kasutatud gripi leviku jälgimiseks. Samamoodi viiakse riigis läbi reoveeseiret ja toimub Tartu Ülikooli seireuuring, mis annavad kokkuvõttes ülevaatliku pildi Covid-19 olukorrast riigis,” ütles Härma.
Härma sõnul on oluline jätkuvalt testida vanemaealisi ja riskirühma inimesi, et prognoosida tervishoiusüsteemi koormust ja vajadusel luua täiendavaid voodikohti, jälgida viiruse epidemioloogilisi muudatusi vanemaealiste seas ning sekveneerida uusi muret tekitavaid tüvesid.
Testimine riskirühmadele jääb kättesaadavaks testimispunktide ja mobiilsete proovivõtubrigaadide kaudu.
Riskirühmadesse mitte kuuluvatele inimestele ei ole edaspidi vajalik PCR testi teha, kuid inimese enda soovil on selleks võimalus läbi tasuliste teenuseosutajate.
HOIA äpp pannakse kinni
Kuivõrd PCR testimise osatähtsus on aja jooksul vähenenud, suletakse maikuust ka HOIA mobiilirakendus, mis teavitas kasutajaid lähikontaktidest viirusekandjaga, teatas terviseamet.
“Täname neid, kes selle rakenduse ellu kutsusid – sellest oli väga suur abi. Täna lasub suurem vastutus inimestel endil ja selle asemel, et oodata riigi poolset teavitust, tuleb lähtuda tavapärasest nakkushaiguste praktikast – kui tekivad viirushaiguse sümptomid, tuleb jääda koju, pöörduda arsti poole ja avada töövõimetusleht,” ütles Härma.
Terviseamet ei hakka 1. maist enam ka edastama päevaseid nakatumise ja haiglaravi vajajate arve.
Jätkuvalt ilmub kolmapäeviti põhjalik epiidülevaade, kuhu lisatakse reoveeanalüüside tulemused. Epidemioloogiline uuring jätkub läbi terve suve ning just sellest dokumendist saab viiruse leviku kohta kõige parema ülevaate.
“PCR testimise osakaal on vähenenud ja paljudel Eesti inimestel on vaktsiinisüstist möödas üle aasta ning immuunkaitse nõrgenenud, mistõttu ei peegelda igapäevased arvud olukorda kõige täpsemalt. Seetõttu on mõistlik, et hindame toimuvat pikemal perioodil,” ütles Härma.
Err.ee
