21.novembril kohtusid Eesti vähitõrje võrgustiku, ESTCANi liikmed, et vaadata tagasi esimesele tegutsemisaastale ning seada koos pilgud ka ees ootava tuleviku suunas.
ESTCAN ühendab vähivaldkonna juhtivad organisatsioonid ja eksperdid, tervishoiu-, teadus- ja haridusasutused, patsiendiorganisatsioonid ja poliitikakujundajad ühtseks koostöövõrgustikuks. See on üks terviklik süsteem, mis arendab ennetust, diagnostikat, ravi, teadust, innovatsiooni, õpet ja koolitusi.
Võrgustiku tegevusele loob aluse Vähitõrje tegevuskava aastani 2030, mille sihiks on, et vähki haigestub vähem inimesi, inimesed elavad pärast vähidiagnoosi saamist kauem ja tervemana ning nende elukvaliteet on parem. Seda kõike on võimalik teostada läbi vähiennetuse, varajase avastamise ja võrdse ligipääsu kvaliteetsele ravile. Eesti vähitõrje võrgustik töötab iga päev selle nimel, et vähipatsientide ja nende lähedaste tugisüsteemid oleksid tugevad ning ravi- ja teadusuuringute võimalused Eestis vastaksid Euroopa parimatele tavadele.
„Eesti vähitõrje võrgustik, kui terviklik üksus on ülioluline, et muuta vähitõrje Eestis süsteemsemaks ja tõhusamaks, vähendada ebavõrdsust ja tugevdada teaduse ja ravi sidusust. Meie juures on koos parimad teadmised ja praktikad nii kodu- kui välismaalt, et pakkuda patsientidele parimat võimalikku tuge ja teha seda tihedas koostöös nii patsientide kui nende lähedastega. Järgmise aasta üks peamisi prioriteete on kõikehõlmava vähikeskuse arendamine, mis toob Eesti vähipatsientidele vajalikele tegevustele märkimisväärse kvaliteedihüppe,“ rõhutas Kadi-Liis Veiman, Eesti vähitõrje võrgustiku juht.
Esimese aasta jooksul on tehtud juba palju. Loodi koos töötamisekonsortsium, mis on ka Eesti kontaktpunkt Euroopa vähialgatuses. Edasi minnakse ka ESTCANi kolme peamise ambitsiooniga. Need on teadus ja innovatsioon, mille raames edendatakse vähiuuringuid ja tugevdatakse rahvusvahelist koostööd. Teine suund on haridus ja koolitus, kus spetsialistide koolitamise kõrval on ülioluline tegeleda vähiteadlikkuse suurendamise ja teadusliku pädevuse arendamisega. Kolmas on kliiniline koostöö, mis sisaldab ravikvaliteedi parandamist ja patsiendikeskset raviteekonna tõhustamist.
Oluline fookus on ka läbi Euroopa Liidu Vähimissiooni ja Euroopa vähivastase võitluse tegevuskavast tulenev rahvusvaheline koostöö ja suured ühisprojektid. Näiteks UNCAN-Connect, mille eesmärk on luua andmepõhine ja patsiendikeskne vähitõrje ökosüsteem Euroopas. EUnetCCC Euroopa kõikehõlmavate vähikeskuste võrgustiku loomiseks. CCI4EU, mille raames Eesti haiglaid külastasid kolmel korral rahvusvahelised eksperdid ja andsid oma põhjaliku eksperthinnangu, missugused on meie süsteemi plussid, milles oleme pigem nõrgad ning kuidas nende meelest on meil mõistlik minna edasi. Need on vaid kolm näidet paljudest koostööprojektidest üleeuroopaliselt.
„Algus on tehtud, kuid väga palju tööd veel ees, mille üle me oleme üliõnnelikud. Koos vähi vastu ja tervema Eesti eest,“ rõõmustab Kadi-Liis Veiman.
Eesti vähitõrje võrgustik loodi kümne Eesti vähivaldkonnas tegutseva ekspertorganisatsiooni vahel. Vähitõrje võrgustiku moodustavad Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Eesti Vähiliit, Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut.
