www.minuaeg.com
Suhted ei lagune tavaliselt ühe suure tüliga ega ühe halva päevaga. Enamasti algab kõik palju varem – väikeste märkidega, mida me ei taha märgata või millele me ei oska tähelepanu pöörata. Inimesed ei distantseeru järsku. Nad kaugenevad samm-sammult, vaikselt, märkamatult, sageli ilma, et nad isegi mõistaksid, mis nendes muutuma hakkab. See artikkel räägib sellest, mis tegelikult suhteid lõhub, kuidas seda ära tunda ja kuidas taastada ühendus, enne kui vaikus muutub seinaks, mida on raske murda.
Iga suhe algab lähedusest. Alguses on huvi, soe energia, avatus ja tahtmine üksteist mõista. Kuid elu rütm, kohustused, väsimus ja kogunenud emotsioonid võivad seda kõike varjutada. Armastus ei kao. Küll aga võivad kaduda need igapäevased väikesed asjad, mis hoiavad suhte elavana. Selleks ei ole vaja draamat, vaid piisab kolmest nähtamatust elemendist: tähelepanust, kohalolust ja aususest. Kui need asjad hakkavad kaduma, hakkab kaduma ka suhe.
Esimene märk, et midagi on valesti, ei ole tüli, vaid vaikne eemaldumine. Partner ei jaga enam oma päeva detaile, huvi vestluse vastu väheneb, läheduse hetked muutuvad harvemaks. See ei tähenda, et armastus oleks kadunud; enamasti tähendab see hoopis, et inimene tunneb end kuulamata, mõistmata või väsinuna. Suhtes ei murra inimest mitte see, mis öeldakse, vaid see, mida ei öelda. Vaikus võib olla tugevam kui solvavad sõnad.
Teine märk on emotsionaalne külmus. See ei avaldu kohe tüliga, vaid pigem väikeste asjade kaudu: partner ei reageeri nii nagu varem, huvi pole enam särav, puudutused muutuvad harvemaks ja pilk ei jää pidama nii kaua. See ei ole alati teadlik. Sageli on see kaitsemehhanism. Inimene, kes tunneb, et tema vajadusi ei märgata, tõmbab end sissepoole. Ja kui kaks inimest tõmbuvad korraga sissepoole, tekib suhtesse vahe, mida kumbki ei oska täita.
Kolmas märk on see, kui suhtes kaob turvatunne. See ei tähenda ainult füüsilist turvatunnet. Palju olulisem on emotsionaalne turvatunne – teadmine, et ma võin oma tundeid jagada ja mind ei hinnata ega karistata. Kui inimene tunneb, et tema emotsioone ei mõisteta, ta hakkab neid peitma. Ja kui tunded jäävad pikaks ajaks peitu, võib suhe muutuda teatraalseks maskide mänguks, kus mõlemad kardavad näidata päris iseennast.
Kuidas siis seda kõike muuta, enne kui suhte pragudest saavad lõhed? Esimene samm on ausus iseendaga. Pole mõtet süüdistada partnerit või ennast; oluline on mõista, mis on tegelikult juhtunud. Kas suhtes on liiga vähe rääkimist? Liiga palju eeldusi? Liiga palju vaikust? Liiga vähe kohalolu? Alles siis, kui inimene ausalt tunnistab endale, mis puudu on, saab ta teha esimese sammu muutuse suunas.
Teine samm on päris vestlus. Mitte emotsionaalne torm ega süüdistused, vaid aus, rahulik ja avatud vestlus sellest, kuidas sa end tunned. Väga paljud suhted võiksid pääseda, kui partnerid ütleksid lihtsalt: ma tunnen, et sa oled minust kaugenenud, ja see teeb mulle haiget. Või: ma vajan rohkem lähedust. Või: ma kardan, et me libiseme teineteisest mööda. Sellised laused ei lõhu, vaid loovad ruumi tervenemisele.
Kolmas samm on kohalolu taastamine. Suhteid ei päästa ainult suured žestid, vaid just igapäevased väikesed hetked, mis loovad tunde, et keegi päriselt hoolib. Pilk silma. Käsi õlal. Vaikne kallistus. Küsimus “kuidas sul täna päriselt läheb?”. Iga suhe vajab kasvamiseks tähelepanu ja soojust. Need väiksed teod on nagu vesi ja valgus – ilma nendeta ei kasva ükski side.
Neljas samm on ühise eesmärgi taastamine. Paljud paarid kaugenevad mitte sellepärast, et nad ei sobiks kokku, vaid sellepärast, et nad ei liigu enam ühes suunas. Kui kaks inimest ei räägi oma tulevikuplaanidest, vajadustest ja unistustest, muutuvad nad lihtsalt kaheks paralleelselt kõndivaks hingeks. Ainult teadlik suund aitab suhte tagasi ühisele rajale tuua.
Viies samm on andestamine. Mitte ainult partnerile, vaid ka iseendale. Sageli hoiavad suhted kinni vanadest haavadest, mida ei märgata. Andestamine ei tähenda, et unustad, mis juhtus, vaid et loobud haiget teinud energia kandmisest. See on kingitus mõlemale osapoolele.
Suhteid saab taastada rohkem kui inimesed arvavad. Väga vähesed suhted lagunevad armastuse puudumise tõttu. Palju enam suhteid laguneb selle tõttu, et keegi tundis end liiga kaua üksinda. Keegi tundis end liiga kaua hindamata. Keegi tundis end liiga kaua peidetuna.
Aga kui kaks inimest otsustavad uuesti teineteist leida, on alati võimalus. Isegi siis, kui vahe on suur. Isegi siis, kui haavad on vanad. Isegi siis, kui mõlemad on väsinud. Ühendus võib tulla tagasi hetkega, kui mõlemad avavad end ja ütlevad üksteisele: ma tahan, et meie oleksime parem kui eile.
Loe teisi huvitavaid postitusi SIIT
