Majanduskomisjon ja keskkonnakomisjon tutvusid ühisel istungil valitsuse energiamajanduse arengukavaga 2035. aastani, misjärel saatis majanduskomisjon arengukava aruteluks täiskogusse.
Majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas tervitas arengukava jõudmist Riigikogusse. „Riigil on ülesanne tagada Eesti energiajulgeolek ühelt poolt, kasvatada riigi konkurentsivõimet teiselt poolt ja minna üle puhta energiaga majandusele kolmandalt poolt. Arengukava on kokkulepe, mille järgi seda keerulist võrrandit lahendame – samal ajal, kui globaalselt on energiat puudu ning ka enda tarbitavast energiast kolmandiku oleme sunnitud importima,“ märkis ta ja lisas, et 2. detsembril toimub majanduskomisjonis kaasamisistung, kus sõna saavad huvigrupid, keda arengukava puudutab.
Keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender osutas, et arengukava eesmärk tagada korraga Eesti energiajulgeolek, taskukohane hind ja energia puhtus on õige. “Energeetikas peitub kogu hea elukeskkonna hoidmise ja puhta majanduse kasvu võti. Muret teeb hiljutine taastuvenergia arengu aeglustumine, üheskoos kohalike omavalitsuste ja arendajatega tuleb leida võimalus Eestis uut tootmisvõimsust luua. Koos salvestusega aitab just taastuvenergia tuua soodsa elektrihinna,“ märkis ta.
Arengukavas on kavandatud eesmärgid ja tegevused energiamajanduse sõlmküsimuste lahendamiseks toimepidevuse tagamisel elektri-, maagaasi-, transpordikütuste- ja kaugküttega varustatuse valdkonnas. Arengukava elluviimisega aitab Eesti energiamajandus kaasa puhta energiaga ja konkurentsivõimelise majanduse kujundamisele ning 2050. aastaks kliimaneutraalsele elektri ja soojuse tootmisele üleminekule.
Istungil osales energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Majanduskomisjon otsustas teha juhatusele ettepaneku võtta „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ arutelu täiskogu päevakorda 4. detsembril. Valitsuse tegevuskavade arutelul esinevad pärast arengukava tutvustust sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Valitsusel on võimalik pärast Riigikogus toimunud arutelusid kiita strateegiline arengudokument heaks, arvestades Riigikogu seisukohti
